Fotod Arne Ader
Seenelisele on mürgiste seente äratundmine isegi olulisem, kui söögiseente tundmine. Siin tutvustame vähemmürgiseid kärbseseeni.
Punane kärbseseen ( www.loodusemees.ee )
Punane kärbseseen Amanita muscaria
Naljalt ei leidu ei väikest ega suurt inimest, kes punast kärbseseent juba kaugelt ära ei tunneks. Punase kärbseseene mürgistusi tuleb ette, kuid need pole sagedased ja tugeva mürgistuse saamiseks tuleb neid süüa palju. Mürgiselt mõjuv aine punases kärbseseenes on iboteenhape (piima ja punase kärbseseene leotist kasutati kunagi kärbeste tõrjumiseks).
Punased kärbseseened võivad kasvada „nõiaringides“ nad elavad sümbioosis nii kase, kui kuuse ja männiga – seega leiame neid nii kaasikutest, kuusikutest ning männikutest ka kasvamas.
Vahel võib punase kärbseseene kübar olla pleekinud oranžikaks või kollakaks ja esineb juhuseid, kui kübaral puuduvad valged ebemed.
Kollane kärbseseen
Kollane kärbseseen Amanita citrina
Kasvab nii okas-, kui segametsades ja arvukalt liivastes männikutes. Mittesöödav seen, mida peetakse nõrgalt mürgiseks ja kuumutamisel hävineb ka mürgine aine bufoteniin.
Looduses tavaline kollane kärbseseen on sageli raskemini määratav sest seenkübara värvus, millel mäekame suuri hallikaid ebemeid võib olla helekollane, vahel veidi roheka varjundiga, aga mõnikord isegi täiesti valge.
Kollane kärbseseen
Panter-kärbseseen
Panter-kärbseseen Amanita pantherina
Kollane kärbseseen on välimuselt üsna sarnane hoopis mürgisemale panter-kärbseseenele ja mõlemad seened kasvavad liivastes männikutes.
Roosa kärbseseen
Roosa kärbseseen Amanita rubescens
Märkame sageli kasvamas nii okas-, kui segametsades. Seenekübara värv võib olla kollakast kuni hallikaspruunini, pisikeste näsajate ebemetega
Miks siis roosa kärbseseen?
Lõikekohalt värvub seen aeglaselt roosaks ja kui teod on seent närinud, siis närimiskohtade veered paistavad roosad.
Värskelt on roosa kärbseseen mürgine, põhjustades hemolüüsi. Kuid kupatamisel mürkained lagunevad ehk on tinglikult söödav, mida teha kõigest hoolimata ei soovita - aga teadma peaks.
Lisaks kõigele võivad nad olla välimuselt sarnased jäävalt mürgistele, kas või panter-kärbseseentele.
Roosa kärbseseen
Pruun kärbseseen
Pruun kärbseseen Amanita porphyria
Samuti mittesöödavad seened, mida võime ohtralt kasvamas märgata nii okas-, kui segametsades.
Seenekübar hallikaspruun, kas violetse või roosaka varjundiga ja pane tähele, et enamasti paljas. Noorelt kübar kellukjas, mis kasvades muutub kumeralt lamedaks.
Mürgiseks aineks bufoteniin ja nimetatu on inimesele kahjulik.
Mittesöödavate ehk vähemmürgiste kärbseseente liike leidub meie metsades veelgi, aga parem jäägu nad meist metsa oma kohale kasvama.