Pildistas Peep Käspre
Vöötkakk on pildistatud Lääne-Virumaal
Vöötkakk Surnia ulula
Taigavööndite elanikena on vöötkakud Eestis juhuslikud pesitsejad, harvad läbirändajad ja talvitujad, keda võime kõige suurema tõenäosusega kohata septembrist märtsini. Vaatluste arvukus on aastati ikka väga erinev.
Vöötkakud on rohkem päevase eluviisiga, kui meie teised kakud. Kakku võime märgata kas metsaservas, raiesmiku puutüükal või elektripostil pisinärilisi aga ka väiksemaid linde varitsemas.
Arvuka ja tuntud händkakuga võrreldes on vöötkakk poole pisem - umbes haki suurune ja sarnaselt pika sabaga.
Vöötkaku sulestik on musta, tumepruuni ja valgekirju. Linnu suhteliselt väikese pea valkjat nägu ümbritsevad mustjad vöödid ja veidi „kergitatud kulmud“. Kollaste silmade „läbitungivat“ pilku rõhutab kollane nokk. Jalad sulised ja küünised mustjaspruunid.
Nähtud linnu sugupooli pole looduses võimalik eristad. Äratundmiseks piisab, et vöötkaku rinnasulestikus märkame selgeid ristvööte sest ühelgi teisel kakul sellist „madrusesärki“ pole (kõigil vanalindudel on träpsuline rind).
Lennupildis sarnaneb vöötkakk veidi raudkullile just sarnase vöödilise sulestiku ja päevase tegutsemise poolest ja iseloomulik on ka paigal- ehk rappelend.
Läbirändajad on muidugi liikuvad, aga talvituma jäänud vöötkakk võib saagi olemasolul tegutseda üpris paigatruult, vaid mõnel ruutkilomeetril.
Vöötkaku vaatlused: LINK
