Tekst: Triinu Tõrv, MTÜ Suurkõrv / http://nahkhiired.blogspot.com/
Foto N. Sloth
Pargi-nahkhiir
Pargi-nahkhiir Pipistrellus nathusii
Eile tutvustatud suurvidevlane on meie suurim nahkhiireliik, aga pargi - nahkhiir on üks väiksemaid. Perekonnast Pipistrellus on Eestis leitud 3 liiki - pargi nahkhiir, kääbus-nahkhiir ja pügmee-nahkhiir. Pargi-nahkhiire tiibade siruulatus on vaid 22-25 sentimeetrit ja kaalu kuni 15 grammi, kuigi enamasti jääb see alla kümne grammi. Kõik kolm perekonna esindajat on teineteisega välimuselt sarnased - üsna pikk (pargi-nahkhiirel veidi tokerjas) kastanpruun karvkate, mis on kõhu alt pisut heledam ja tumepruun nägu ning lennusenahk.
Pargi-nahkhiire lend on üsna sirgjooneline ja kiire. Tavaliselt peab ta putukatele jahti kõrgemal kui neli meetrit. Toitumispaikadena eelistab veekogudele lähedasi alasid, kuid sobivad on ka metsaservad, metsateed, väikesed lagendikud, alleed ja pargid. Pargi-nahkhiire poegimiskolooniad võivad olla suured ja koosneda kuni kolmesajast emasloomast. Varjepaikadeks sobivad mitmesugused kohad puumajade seintepragudest kuni puuõõnsuste ja pesakastideni.
On üsna lummav vaatepilt, kuidas maja laudise vahelt läheb pärast päikeseloojangut lendu mitusada pargi-nahkhiirt. Pargi-nahkhiire kajalokatsioonihelid on kõrgemad kui videvlase omad. Pargi-nahkhiire sonar on kõige valjem ja selgem sagedusel 38 42kHz. Pargi-nahkhiiri otsides tasub heterodüün-detektor hoida umbes 40kHz peal. Spektrogrammil näevad impulsid välja justkui tagurpidi komad.
Pargi-nahkhiire sotsiaalseid kutseid on kuulda ka palja kõrvaga. Isased pargi-nahkhiired meelitavad mitmekesise lauluga suve lõpus emaseid. Tšehhis tehtud uurimuses suutsid teadlased isaseid isegi nende "laulusõnade" järgi eristada. Eks igal isasel on omad trikid.
Pargi-nahkhiir on Eestis laialt levinud. Tundub, et teda on isegi rohkem kui kääbus-nahkhiirt. Mitmetes Euroopa maades on olukord just vastupidine, kus kääbus-nahkhiir on tavalisem liik. Pargi-nahkhiir on rändliik. See tähendab, et talveks nad Eestisse ei jää.
Pargi-nahkhiired lendavad suve lõpus Kesk- ja Lääne-Euroopa maadesse, rändeteed on enamasti kirde-edela suunalised. Rõngastatud nahkhiirte taasleidudega on tõestatud ligi 2000 km pikkuseid rännakuid.
Loodusmuuseum ja MTÜ Suurkõrv korraldavad sel nädalal mitmeid nahkhiireõhtuid Kadriorus: LINK
