Sada aastat Jõgeva ilmajaama

Postitas Looduskalender - N, 13.01.2022 - 20.20
Autorid

Ülevaate koostas Laine Keppart

Foto: Riigi Ilmateenistus

Image
Jõgeval asutati Sordikasvanduse juurde Mihkel Pilli käskkirjaga ilmajaam 1922. aastal 11. jaanuaril.
Sisu

Jõgeval asutati Sordikasvanduse juurde Mihkel Pilli käskkirjaga ilmajaam 1922. aastal 11. jaanuaril. Meteoroloogilised vaatlused algasid 15. jaanuarist. Esimene vaatlusväljak asus Jõgeva alevikus Pedja jõe saarel pargi läheduses. Peagi viidi vaatlused üle avatumasse kohta põllu äärde jõe idakaldal. Päikesepaistet registreeriti laboratooriumi katusel. Esialgu toimusid vaatlused kolm korda päevas – kell 7, 13, 21. Öine vaatlusaeg (kell 1) lisandus alles 1950. aastal.

Esimestel aastatel registreeriti õhutemperatuur (minimaalne, maksimaalne, tähtajaline), õhuniiskus, pilvisus ja pilvede liik, sademete hulk, lumikatte paksus ja ümbruse kaetus lumega, tuule suund ja kiirus, atmosfääri nähtused. 1929. aastal lisandusid mulla temperatuurid erinevatel sügavustel ja temperatuur maapinnal. Märkusi tehti vaatlusraamatusse jäämineku kohta Pedja jõel ja põllutööde käigust. 1943. aastast lisandusid maapinna seisundi ja nähtavuse andmed.

1964. aastal toodi seni Kuusikul asunud Eesti ainuke agrometeoroloogiajaam Karl Põikliku initsiatiivil Jõgevale. Selle tarbeks ehitati Jõgeva linna idapiirile Pedja jõe idakaldale uued kontorihooned. Samasse rajati ka uus ilmavaatluste väljak. Meteoroloogiliste vaatlustega alustati uues kohas 1964. aasta septembris. Jõgeva jaama tööprogrammi lisandusid seoses uue staatusega põllukultuuride ja puude- põõsaste agrometeoroloogilised vaatlused, põhjalikumad vaatlused mulla niiskusrežiimi, mulla seisundi kohta. Jõgeva jaam tegeles järgnevatel aastatel öökülma-ohtlikkuse uurimisega Peipsi ääres, Pärnumaal ja Saaremaa rannikualatel.

Hakati avama majandite ilmavaatluspunkte. Massiline vaatluspunktide avamine ning terveid maakondi haarava mikrokliima uurimine algas 1968. aastast Võru ja Pärnumaal, hiljem Lääne-Viru ja Viljandimaal. Majandite vaatluspunkte avati ka Põlva, Tartu ja Järva maakonnas. Jõgeva agrometeoroloogiajaama poolt juhendati 1970…1980ndatel aastatel 160…180 majandivaatluspunkti tööd. Meteoroloogiline informatsioon koguti kokku, töödeldi ja tegeldi maakondade põllumajandusasutuste varustamisega agrometeoroloogilise informatsiooniga, st koostati agrometeoroloogilisi ülevaateid, kliima teatmikke jm.

Olulisemateks teemadeks põllumajanduslike maade ja kogu maakondade kohakliima uurimisel oli erineva reljeefi ja mullastikuga põllumaade soojenemine, tahenemine, niiskusrežiim ja mulla veevaru, maalähedase õhukihi öökülmaohtlikkus, soojusega varustatus, põllukultuuride saagikus. Võru ja Pärnu maakonna majanditele joonistati öökülmaohtlikkuse kaarte.

1970. aastal alustati kogu kasvuperioodi vältel regulaarsete põllukultuuride marsruutülevaatustega. 1976. aastal sisustati ja alustas tööd Jõgeva jaama juures agrohüdroloogia laboratoorium.

Tehti koostööd nii Eesti kui ka mitmete üleliiduliste ja teiste liiduvabariikide teadusasutustega. Jõgeva jaamas katsetati mitmeid Eesti, üleliiduliste ja teiste liiduvabariikide teadusasutustes väljatöötatud uusi vaatlusmetoodikaid, tehti lisavaatlusi põllukultuuride talvitumise, produktiivsuselementide ja saagikuse prognoosimudelite tarbeks. Jaamas tehtavaid töid tutvustati teadusartiklites, üleliidulistel teaduskonverentsidel ja samuti Üleliidulisel Rahvamajanduse Saavutuste Näitusel Moskvas. Agrometeoroloogiajaama töödega käidi tutvumas teistest liiduvabariikidest ja siia sõideti praktikale väljastpoolt Eestit.

Seoses jaama tähtsuse tõusuga, muudeti 1988. aastast Jõgeva meteoroloogiliste vaatluste taset. Vaatlusi hakati tegema kaheksa korda ööpäevas ja edastama sünoptilist informatsiooni. Jaam osales kiirgusseires, registreeris keskkonnale  ohtlikke ja muid anomaalseid nähtusi.

1996. aastal sai jaam esimese arvuti ja algas nii mikrokliima kui ka Jõgeva jaama andmete digitaliseerimine.

Seoses Eesti iseseisvumisega majandid lagunesid, põllumajanduse tase langes, vajadus agrometeoroloogilise informatsiooni järele langes. See tõi kaasa inimeste koondamised Jõgeva agrometeoroloogiajaamas ja 1. jaanuarist 2002. aastal muudeti jaam jälle meteoroloogiajaamaks.

29. mail 2003. aastal paigaldati Jõgeva meteoväljakule automaatilmajaam. Esialgu jätkusid käsitsi tehtavad vaatlused paralleelselt automaatikaga. Automaatilmajaamale mindi järk-järgult üle alates 1. novembrist 2003. aastal. Seoses automaatikale minekule on jaamas mõõdetavate näitajate hulk kahanenud võrreldes varasemaga. Praegu registreeritakse Jõgeval automaatjaamas
Ilmateenistuse kodulehe andmetel järgmisi näitajaid: õhutemperatuur, õhuniiskus, õhurõhk, sademed, tuul (suund, kiirus), nähtavuskaugus, atmosfäärinähtused, lumikatte paksus vaatlusväljakul, päikesepaiste kestus.

Loobutud on taimekasvatuse jaoks olulistest temperatuuridest maapinnal ja sellest 2 cm kõrgusel, mullatemperatuuridest. Lume paksust mõõdetakse ainult ühes kohas.

Jõgeva ilmajaam on oma 100aastase töötamise perioodi jooksul kõige enam silma hakanud Eesti piires väga madalate temperatuurinäitajate poolest. Eesti külmarekord (-43,5 °C) mõõdeti siin 17. jaanuaril 1940. aastal.

Samuti on Jõgeva jaama käes kogu aasta kõige madalama keskmise õhutemperatuuri rekord (1,6 °C 1942. a).

Jõgeval on registreeritud viie kuu (jaanuar, juuli, september, oktoober, november) kõige madalamad õhutemperatuurid Eestis.

Jõgeval, 13.01.2022.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.