Põder Alces alces
Päevasel ajal tegutseval tuleb põdral toitumiseks ka nendes piirkondades läbida hulk kilomeetrid, kus lumepaksus poole meetrini küündib. Päevaseks toidutarbeks on peamiselt oksatoit ja seda umbes viisteist kilogrammi: paju on nendest üks eelistatumaid, aga samuti haava ja pihlakaoksi ning koort. Talviti liiguvad põdrad ka männikutes, kus tehakse ka männinoorendikele. Kuuskede koorimine märgib põtrade kehva toidulauda ja lisaks on talvisel ajal on kuuse koor külmunud ja seega ka koorimine raskendatud.
Pihlakavõsud on toiduks läinud
Pihlakavõsa peale lumesadu
Kui toitu on piisavalt või sarvedeta talvine põdraseltsing toituda mitmeid päevi paarikümne hektarilisel alal: näiteks jõeluhad pajudega, raiesmikud ja kõikvõimelike liinide koridorid noorte lehtpuudega või nooremas männikus
Põtrade arvukuseks võiks peale jahihooaja lõppu olla veidi üle kümne tuhande isendi.
Põdra sõrajälg
Põdra jäljerada ei anna teiste loomade jälgedega segi ajada. Täiskasvanud looma sõra jälg võib olla kuni viieteist sentimeetrit pikkune ja esijalgade jälgedes paistavad lisaks sõrgatsite jäljed. Võimsad loomad liiguvad harilikult kõndides, siis küündib sammu pikkus pooleise kuni kahe meetrini ja lumele jäävad ka sõraotstega veetud kaksiktriibud.
Põdrarada sookaasikus. Ristsaare, Alam-Pedja
Sügavama lumega näeme kõnnivagu sest põder ei tõsta liikudes jalgu kõrgele. Tagajalaga astutakse kas esijala jälge või jääb tagajalg esijalast naatuke tahapoole.
Kui põder peaks traavis liikuma, siis jäljevahe pikeneb ja tagajalgadega astutakse esimestest jalgadest ettepoole.
Põdra väljaheited
Põdrapabulad meenutavad nii kujult, kui suuruselt tammetõrusid.
Põdra lamamisase
Kui varatalvel olid põtrade lamamisasemed kollakad, siis nüüdseks on kasukad puhtad nagu Arne pildilt näha. Öö veedetakse lumes puhates, aga ka päevasel ajal heidetakse puhkama, et oksatoitu mäletseda.
