Pildistas Vello Keppart
Üks esimestest Jõgevale saabunud künnivarestest
Künnivares Corvus frugilegus
Igaaastaselt on künnivaresed meil ühed varasemad nn kevadekuulutajad ehkki inimesed nendest eriti lugu ei pea. Olgu talv lumeta või lumega saabuvad künnivaresed veebruari teisel poolel, aga poole sajandi eest saabuti veel märtsikuus. Mõnisada isendit meile ka talvitusid. Kõigesööjate ehk omivooridena leiavad künnivaresed oma toidupoolise asulates inimtegevuse jäätmetest.
Künnivareste saabumist on kerge märgata sest tegu on päevaränduritega.
Varemalt elutsesid künnivaresed looduslikus keskkonnas ja olid Eestis paikkonniti koguni tundmatud. Nüüdseks ollakse muutunud linnaparkide asukateks, aga künnivaresed pole meie jaoks niivõrd igapäevased, kui aasta läbi looduses toimetavad hallvaresed.
Künnivaresed on ronkadest pisemad, kuid oma hallide sugulaste hallvarestega ollakse suuruselt sarnased: pikkus alla poole meetri, kaalu neli- kuni viissada grammi.
Künnivareste must sulestik must veikleb päikese käes metalselt ja lillakaspunaselt. Nokatüvikul märkame hallikasvalget paljast nahariba ja sõõrmete kohal puuduvad suled ning seetõttu tundub lindude veidi allapoole kaardunud tumehall nokk väga pikana.
Kevade edenedes vaatleme veel nende lindude tegevuse omapära.
Kus on künnivareseid juba nähtud: LINK
