Fotod Arne Ader
Leseleht
Leseleht Maianthemum bifolium
Kevadel kasvatab leseleht endale ainult ühe lehe, teise ning tavaliselt väiksema lehe vahetult enne õitsemist (harva on lehti kolm).
Taim, kes ei õitse, neil pole ka vilju, jääbki kurvalt üksiku lehega - usutavasti sealt pärineb leselehe nime tekkele.
Leselehte võib leida päris erinevates kasvukohtades: salumetsadest, kuusikutest sagedasti ka soometsadest.
Kogu veerandmeetriseks sirguv taim ning tema kenad läikivpunased marjad on mürgised. Südaja kujuga lehed on otstest kaarjalt teritunud, pealt läikivad, alt matid ja veidi karvased.
Leselehe viljad, milles on peidus üks-kaks seemet sarnanevad pohlamarjadega ning ning inimesed on neid omavahel segi ajanud. Siin tuleks just lapsi silmas pidada. Mürgistus sünnib tsüanidiinglükosiidist ja seda on vähe uuritud. Mürgisustunnusteks sarnaselt teiste taimedega iiveldus, kõhuvalu, oksendamine ning peapööritus. Arsti poole pöördumine kohustuslik.
Hilissügisel me punaseid marju leselehel enam ei märka - linnud söövad neid, eriti rästad ja laanepüüd, nende seedetraktis seemned oma idanemisvõimet ei mineta.
Leseleht
