Suured kanada lagled

Autorid

Fotod Arne Ader

Kanada lagle

Kanada lagle ( www.loodusemees.ee )

Sisu

 

Kanada lagle                    Branta canadensis

 

Valgepõsk-lagle               Branta leucopsis            

 

Suured kanada lagled toodi Põhja-Ameerikast inglise kuningakoja jahiparkidesse juba kuueteistkümnenda sajandi lõpus ja skandinaaviasse 1929. aastal. Nii Helsingis, kui teistes Soomes rannikulinnade on kanada lagled suisa linnalindudeks saanud. Alates möödunud sajandi kuuekümnendatest aastatest kohati kanada laglesid meil läbirändajatena, aga viimasel kümnendil on need kõige suuremad hanelised meil juba pesitsema asunud.

Rände aegu hakkavad kanada lagled lagleparvedes silma oma suuruse, aga mitte arvukuse poolest. Kui kanada lagledel võib kehapikkus küündida isegi meetrini, siis valgepõskedel jääb kehapikkus kolmandiku jagu lühemaks. Valgepõsk-laglede kaal jääb paari kilo ringi ja seda nii isas- kui emaslindudel. Isegi kanada laglede pisemad emaslinnud kaaluvad valgepõskedest rohkem ja suuremate kaal võib küündida pea kuue kiloni ning suured ja vanad isaslinnud olla veelgi raskemad.  

Võrdleme ka lindude välimust: kui kanada laglede valge kurgulaik ulatub kaela küljeni, siis valgepõskedel on määrdunult valge nii laup, põsed, kui kurgualune.

Kanada laglede seljasulestik on pruunikashall ja paistab heledate suleotste tõttu triibulisena. Valgepõsk-laglede seljasulestik on must, küljed hallikalt vöödilised ja saba üla- ja alapool valge. Mõlema liigi nokk ja jalad on mustad.

 

Valgepõsk-lagled

Valgepõsk-lagled

Valgepõsk-lagled on läbirändavate haneliste seas arvukaimad ehk hinnanguliselt seitsmekümne tuhande isendi ringis ja toitumiseks sobivad läbirändajatele suured avatud niidud ning põllud, mis võivad lindude ööbimiskohtadest üpris kaugele jääda.

Meie Läänemere saartele võib valgepõsk-laglesid pesitsema jääda vast üle sajakonna paari. Põhilisteks pesitsusaladeks peetakse Venemaa tundraalasid, Novaja Zemljad või ka Teravmägesid.

Mööda lendav lagleparv köidab oma häälekusega, mis see ei kuuldu hanedele omase kaagutamisena.

Kui veel mõnekümne aasta eest peatusid valgepõsk–lagled meil ainult kevadrände aegu, siis nüüdseks ollakse sügiseti meil „nuumal“ kuni lumekatte saabumiseni. Muidugi valmistab nimetatu „peavalu“ põllumeestele.

Kanada laglede vaatlused: LINK

Valgepõsk-laglede vaatlused: LINK

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.