Külmamailane Veronica chamaedrys
Üks tavalisemaid, aga kauneimaid siniste õitega taimi, kes muidugi silma hakkavad. Külmamailaseid kasvab metsaservades, põllupeenardel, niitudel, teede veertes, kraavipervedel, parkides, aga samuti õuedes kus neil võiks lasta murus paljuneda sest nad moodustavad tihedaid puhmaid paljunedes oma peenikese risoomi abil, aga paljuneb ka seemnete abil. Seal jääb nende kasvukõrgus tagasihoidlikumaks ehk veidi üle veerand meetri. Lisaks kõigele jääb taime lehestik kenasti roheliseks kuni sügiseni.
Taevasinine veidi tumedamate triipudega õis on avatud vaid paar ööpäeva ja variseb kiiresti. Hoolimata sellest, et korraga on ühel taimevarrel avanenud vaid paar õit õitsevad külmamailased nädalaid kuna pidevalt avanevad uued õied ja selline taimevaip näeb uhke välja.
Külmamailane
Külmamailase õied paistavad avanedes tumedalt sinistena pleekides järgmiseks päevaks heledamaks. Õies näeme ainult kaht tolmukat – nii nagu sooviks keegi tähelepanelikku vaatajat avasüli vastu võtta. Taim vajab risttolmlemisel putukate abi. Nektarit otsitakse tumedamatest mitmesoolistest õitest ja nii saadakse ka tolmeldatud.
Külmamailased kasvavad meil kõikjal ja mailaste perekonda kuuluvad meil paljud rohttaimed
Harilik mailane
Harilik mailane Veronica officinalis
Külmamailasega tundub sarnane olevat harilik mailane, aga tema on roomava ja karvase varrega ning veidi lillakate õisikutega. Arvukas kõikjal, aga veidi vähem levinud, kui külmamailane. Nende kasvukohtadena teame niitusid ja hõredamaid metsi, kus pinnas kuivem.