Pildistas Kristel Vilbaste
Eelmisel nädalavahetusel olid metsmaasikad veel poolvalged
Metsmaasikas Fragaria vesca
Tänavu saab Lõuna-Eestis jaanipäeva aegu valminud metsmaasikaid juba suhu pista, aga tuleva kuumalaine aegu peaksid hõrgult lõhnavad marjad küpsema ka mujal Eestis. Tänavune kevadsuvi oli vilu ja metsmaasikate valmine hilineb umbes kümmekond päeva. Jõgeva kandis võtsid öökülmad isegi esimesed õied.
Botaaniliselt kuulub metsmaasikas ebaviljade hulka olles üks maitsvaim, aromaatselt punane viljakeha. Tema viljakeha on tegelikult maasikataime õietelje pikendusest (karpofoorist) ja maasikavilja peal pähklikesed, mis peidavad endas metsmaasika seemet.
Peamiste kasvukohtadena peame nimetama leht- ja segametsi ja eriti nende raiesmikke, aga samuti puisniite, kraavi- ja vähem sõidetavate teede servaalasid, põllupeenraid või looalasid.
Päikesele avatud kasvukohtades on kolmetised saagja servaga maasikalehed peaaegu nahkjad, varjumaasikatel jäävad lehed hoopis õhemateks. Lehtede alaküljed ja varred harvade karvadega.
Metsmaasikatel tekib suvega kuni meetrikkust neli võsundit, mis võimaldavad mitme uue taime kasvama hakkamist.
Kuidas on lood seemnetega?
Rohu sees maasikataim seemnetest kasvama ei hakka, aga paljandunud maapinnal kuhu linnud putukad või muud loomad on seemne viinud hakkab taim seemnest idanema küll.
