Pildistas LK-team
Kanarbik õitsemas
Harilik kanarbik Calluna vulgaris
Kanarbik õitseb pikalt. Päiksepaistelistes ja-küllastes metsaveertes võisime esimesi avanenud õisi märgata juba enne augusti algust, aga kanarbiku õitsemise aeg kestab pikalt septembri lõpuni välja, aga õitseaeg kuulutab siiski suve lõppemist.
Kanarbik on vähenõudlik ja tema kasvukohad jäävad happelisele pinnasele: nõmmemetsad, nõmmed nii siirdesood, rabad, kui rabastuvad metsad ja hästi areneb kanarbik põlendikel (seemned levivad hästi nii tuule ning veega).
See taim on igihaljas kääbuspõõsas, mille kasvukõrgus võib küündida kolmveerand meetrini. Kanarbiku noored võrses paistavad silma sest on tihedalt pisikeste ja piklike lehtedega kaetud. Aromaatseid õisi vaatab huviline kasvukohas lähemalt.
Miks kanarbik koduaeda toodult jääb seal vinduma? Kasvamise eeliseks on pinnases olev seeneliik kellega on moodustunud mükoriisa, mida paraku aiamullas ei leidu.
Mesinikud viisid mesitarud kanarbikukorjele juba juuli lõpus piirates tarud elektrikarjusega. Hea meetaim võib avatud kasvukohas korjeajaga anda kuni paarsada kilo punakspruuni, lõhnavat, aga veidi mõru maitselist mett mida on raske vurritada ja tuleb hoopis kärgedest välja pressida. Kanarbiku nektarieritus on väga hea umbes 16 soojakraadiga – ehk korje algas tänavu rabades varakult, mett tuli ja pered on juba sügiskorjelt ära toodud.
