Pildistas LK-team
Händkakk
Händkakk Strix uralensis
Kui päevasel ajal kasutab kirjurähn puutüügast oma sepikojana, siis õhtu hakul on händkakk ennast samale puule istuma sättinud. Nutikas kakk, sest rähni poolt päeva jooksul osaliselt nokitsetud käbidest käivad pisinärilised seemneid otsimas.
Kui händkakud on õhtu hakul endile sobiva koha leidnud, siis hämaruse saabudes algab jaht kus saagiks põhiliselt pisinärilised, sest isegi värvuliste rände aegu jääb väikelindude osa saagina päris tagasihoidlikuks.
Sügiseti hulguvad muidu paiksed händkakud ringi ja võivad nii sattuda ka linnaparkidesse. Liigikaaslasi ei sallita isegi toitumisaladel ja talvitujate arvukus oleneb nn „hiireaastast“ ehk võib kõikuda paari kuni nelja tuhande isendi piires.
Täiskasvanud händkakkude sulestiku värvuses või mustris ei toimu aasta jooksul muutusi. Kogukate lindude kehapikkus jääb kuuekümne sentimeetri ringi. Isaslinnud nagu röövlindudele kohane jäävad veidi pisemateks kaaludes seitsmesaja grammi ringis, kui suure emaslinnu kaal võib ületada kilogrammi.
Seljasulestiku värvus veidi pruunikas rind halliträpsuline.
Silmade värvus on neil tume ja suured, ümmargused silmatsõõrid ühtlaselt hallid. Kollase noka alune hall. Saba ehk händ pikk ja kiilukujuline.
Händkakke võime sügisesel ajal huikamas kuulda kas enne päikeseloojangut või päikese tõusu aegu, aga huigatakse tüki maad harvemini, kui kevadel enne pesitsusaega.
Händkakkude vaatlused: LINK
