Pildistas LK-team
Ilvese jäljerida värskes lumes
Harilik ilves ehk ilves Lynx lynx
Metsaelanikud on omale teadvustanud, et äsja sadanud lumele jäetud jäljerida reedab nende toimetamised, aga liikuma ju toidu hankimiseks peab ja vanematel loomadel on meeles möödunud eluaastate jälgede peitmise kogemus.
Ilvese jälg paistab koera ja hundi jäljest ümaramana
Talveks kasvavad ilveste tallaalused karva mis muudab nende jäljekuju lumes ebaselgemaks. Natuke ebasümmeetrilises jäljes ulatub kahest keskmisest varbast sisemine teistest ettepoole ja kõnnil ei paista küüniste jäljed, aga hüppe või ronimise korral küll. Ilvese suht suure esikäpa pikkus oleneb muidugi looma vanusest ja soost küündides seitsmest kuni üheksa sentimeetrini ning tagajala jälg paistab veidi väiksemana.
Paksema lumikattega liikudes asetab ilves tagajala esijala jälge. Kui emasilves liigub koos tänavuste noorloomadega, siis astuvad nood järgnedes vanalooma jälgedesse ja nii jääb vahel arusaamatuks mitu looma võis jäljereas liikuda.
Perepilt ilveste jälgedest
Ilvesed on meil madala arvukuse ja varjatud eluviisiga jäädes seega ka harvemini märgatavateks.
Nende kaslaste elupaigaks sobivad metsade ja põldudega vahelduvad kultuurmaastikud. Ilveste päevaseid puhkamisasemeid võib looduses hulkuja leida metsaveertest näiteks suurte kuuskede alt, aga samuti võsastikest. Õhtuhämaras tegutsemist alustanud ilvese rada võib vahel kulgeda päris elamute läheduses.
Kui ilves on saagiks murdnud metskitse jätkub sellest mitmeks söögikorraks. Nii viibib kaslane saagi läheduses kuni söödav on otsakorral ehk kaks, kolm päeva, aga ilvest võivad eemale peletada nii suuremad kiskjad, kui inimeste liikumine.
