Männi-käbilind       Loxia pytyopsittacus

Küsimus on ju põhjendatud ja tegutsejateks võiksid olla kas orav või männi-käbilind.

Käbilinnud on meil liigitatud männi- ja kuusekäbilindudeks ehk selle järgi, kumba puu seemned pakuvad linnuliigile toidust. Harv juhus, kui me neid suurtel puudel tegutsemas märkame, pigem kuuleme ülelennul. Kogenud linnuhuvilised suudavad nimetatud kahel liigil häälitsuste järgi vahet teha, kuid välimuse järgi aitavad linnumäärajad. Varaseid pesitsejaid võib meil olla mõni tuhat paari. Tegu oleks nagu paigallindudega, kes võivad küll toiduvarude nappuse korral liikuda naaberriikidesse ehk nimetagem neid siis pigem hulgulindudeks, kes liiguvad sinna kus toitu on piisavalt. Selliseid invasiivseid käbilindude parvi võib kohata juulikuuus.

Männi-käbilinnud paistavad veidi papagoilikena oma sulevärvi ja imeliku noka tõttu mille otsad on kõverad ja teineteisega risti.

Isaslindude sulestik paistab puna või oranshina. Emaslindude sulestik roheka või kollakana, aga sulestiku värvuses võib olla palju variatsioone. Tiivapealsed paistavad tumedamatena, kui keha ja valgel sabaalusel paistavad mustad tähnid.

Kuidas männi-käbilinnud seemned käbidest söödud saavad?

Männikäbi hoitakse puul jalaga kinni, et nokaga avatakse käbide soomused, et keelega seeme juba suhu pista.

Orav sööb tavaliselt puu otsas hoides käbi esikäppade vahel. Puistab käbisoomused ja laseb käbirootsu maha pudiseda.

Pildil nähtava puu all ei olnud ühtegi näritud käbirootsu ja seetõttu võib suure kindlusega öelda, et tegu oli männi-käbilinnuga.

Männikäbi soomus