Linnukevad - kiivitajad

Postitas Looduskalender - R, 17.03.2023 - 10.10
Autorid

Fotod Arne Ader

Kiivitajate rändeparv

Kiivitajate rändeparv ( www.loodusemees.ee )

Sisu

 

Kiivitaja        Vanellus vanellus

 

Kiivitajad rändavad ja neid võib näha ka seltsingutena ja linnud hakkavad maanteedel autodega liikujatele kindlasti silma. Eemalt vaadates paistab laiade ja ümaraotsaliste tiibadega kiivitajate lennupilt veidi heitlikuna ja linnusalk mustvalgena.

Kiivitajate rändeaegne liikumine on hoopis märgatavam rannaniitudel ja jõeluhtadel. Kui maapind karge öö möödudes sulanud, otsitakse põldudel veelompide ümbrusest toitu: sealt on tõenäolisem leida selgrootuid.

 

Kiivitaja

Kiivitaja

Lähemal vaatlemisel märkame, et tegu on päris värvikate lindudega.

Mustal pealael turritab uhkelt kaardus tutt, silmad pruunid ja nokk ning kurgualune ühtlaselt mustad. Emaslinnul võib pealeal nähtav tutt olla veidi lühem (kuid see ei ole kindlaks tunnuseks), aga muidu paistavad sugupoolte sulestikud sarnastena.

Hea valgusega küütlevad kiivitajate seljapooled metalselt rohekalt ja tiivanukid punakalt. Rinnasulestik must, alapool valge ja sabasuled roostekarva. Kahlajate pikad jalad paistavad pruunikaspunastena.

Kiivitajate pikkus jääb kolmekümne sentimeetri ringi seda paarsaja grammise kaalu juures. Tiibade siruulatus võib küündida üle kolmveerand meetri.

Kevadrände aegu teevad põhja pool pesitsejad meil kas toitumispeatuse või ootavad edasirändeks sobivaid ilmaolusid.  

Seltsingutes tegutsevad linnud paistavad silma tähelepanelikkusega sest mõne segaja ilmudes lahkub kogu seltsing „kviitades“ – sellisest häälitsusest tuleb ka lindude eestikeelne nimi.

Kiivitajate vaatluseid: LINK

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.