Pildistas LK-team
Laanepüü on siiba vedanud
Laanepüü Tetrastes bonasia
Laanepüüde tegevusjälgi võime märgata veel lumel, kus need jäävad märgatavaks suure sulani.
Kuna tegu on paigalindudega, kes juba sügisel paarid moodustasid, siis võime neid kohata oma tulevaste pesapaikade läheduses.
Laanepüüd eelistavad elupaikadena niiskemaid segametsi, mis on vähemalt kolmekümne aastased, aga kus peaks kasvama ka kuuski ja mände.
Hetkel toituvad laanepüüd kaskede, leppade, haabade, pajude ja sarapuude urbadest ning pungadest.
Laanepüü ( www.loodusemees.ee )
Kas laanepüüsid on võimalik omavahel eristada?
Isaslinnu kurgualusel märkame valges raamistuses suurt ja musta laiku. Silmade kohal erepunast kulmutriipu ja muidugi kuklatutti (Arne fotol pole kuklatutti näha)
Emaslinnu kurgualune paistab valkjana ja kuklatutt jääb ainult vaevu aimatavks.
Isaslinnuga võrreldes paistab emaslinnu sulestik kahvatumana. Silmavärv paistab mõlemal isendil punakaspruun ja pisike nokk tumedana.
Mõlemad sugupooled on pisikese pea ja jässaka kehaga ning paistavad sarnase suurusega kaaludes kolme-neljasaja grammi ringis. Kehapikkust nelikümmend sentimeetrit ja tiibade siruulatust lennupildis kuni pool meetrit.
Pesitsevate laanepüüde arvukuseks võiksime rehkendada kuni nelikümmend tuhat paari.
