Pildistas Kristel Vilbaste
Katkujuur Esna pargis
Harilik katkujuur Petasites hybridus
Harilik katkujuur ei ole laia levikuga, aga ta muudavad silmatorkavaks purpurpunakad liitõisikud ja punaka varjundiga paistab ka õisiku vars.
Milline võiks olla taimele sobiv kasvukoht?
Harilik katkujuur eelistab toitainete rikast, savikat ja niisket kasvukohta: veekogude kaldaalasid, kraavi- või tiigipervi, aga taim on jõudnud ka mererannikule. Sobivaid kasvukohti leidub veel vanade parkide niiskemates osades.
Katkujuur on „tulnukas“ meie looduses ja tema kodumaaks on kauge Uus-Meremaa. Taime levikule aitasid kaasa keskaegsete kloostrite ravimtaimeaiad kus katkujuurt kasvatati, et taime lehtedest ja risoomidest valmistatud tõmmistega põetada katku- ja langetõbiseid.
Kirjanduse andmeil puuduvad õitsevatel taimedel rohelised lehed sest nende tekkeks on vaja klorofülli ja alles õitsemise lõppedes, kui hakkavad valmima viljad alustavad kasvamist tumerohelised juurmised lehed.
Mõnedes kasvukohtades märkame juurmisi rohelisi lehti juba õitsemise algusaegadel. Miks see nii on ei oska ka taimeteadlased vastata...
Mida suve poole seda lopsakamaks katkujuure lehed muutuvad ja viljakates kasvukohtades võib lehepikkus küündida peaaegu meetrini.
Õitsemise aegu külastavad taime nektarimaiad putukad.
