Siidisabade parved tänases Tallinnas. Pildistas Kaido Einama
Siidisaba Bombycilla garrulus
Rändavaid siidisabasid on märgatud oktoobri algusest saadik. Sügistorm muutis puud läbipaistvamaks, aga väljapaistvamaks neil peatuvad ja toituvad linnud. Siidisabade läbiränne kestab veel novembris-detsembris. Talvitujaidki võib meile jääda olenevalt talvest paarikümne tuhande ringis.
Harvadel juhtudel on siidisabad Eestis pesitsenud. Läbirändajad saabuvad oma pesitsusaladelt Karjalast, Soomest aga ka Rootsist.
Kaunid linnud tegutsevad salkades, inimest pelgamata. Häirimise korral lendab kogu seltsing sageli vaid naaberpuule. Tundra- ja metsavööndis pesitseja ei puutu inimestega suurt kokku, sealt selline tegutsemise julgus.
Vaatlema vanalindude välimikku: siidjalt läikiva sulestiku põhivärvidena märkame punakaspruuni ja halli. Silmadel must mask, kurgualusel sama värvi laik, tugev nokk veidi kõverdunud otsaga. Uhke peatutti kannavad kõik isendid. Tiibade sulestik must, kollaste ning valgete laikudega, hoogsulgede tipud kollased nagu sabaotski – selliseks sai kireva linnu pilt.
Tänavusuvistel noorlindudel puudub veel must laik kurgul ning sulestiku „siidine läige“ näib tuhmim.
„Lauakombed“ näikse olevat aplad. Linnusalk võib tühjendada lühikese ajaga mõne pihlaka (pihlakamarju tänavu jagub), kadaka, kibuvitsa, aroonia või viirpuu… Puude ning põõsaste alused jäävad „marjapudiga“ kaetuks - sellist „käekirja“ kohtame ka linnasillutisel.
Lennusolevate siidisabade linnusalkadest kuuldub iseloomulikku, lakkamatult siristavat heli.
Foto Arne Ader
Siidisaba arooniapõõsal
Siidisabade vaatlused: LINK
