Pildistas LK-team
Metsülased
Metsülane ehk rahvakeeli anemoon Anemone sylvestris
Vahel ajab taime liignimi segadusse, kui leida tema kasvukoht. Nii ei kasva metsülased metsades, vaid pigem kuivadel ja lubjarikastel niitudel ning kuivades hõredates metsades, loopealsetel või puisniitudel. Vahel võivad metsülased kasvada väiksemate murusate kogumitena, seda tänu tugevalt harunevale risoomile maapinnas. Tihemini märkame metsülaseid õitsemas Põhja-Eesti paealadel ja Lääne-Eestis.
Metsülastel on lumivalged, veidi lillakat tooni kumavate suurte ja ilusate õitega, millel läbimõõtu kuni kuus sentimeetrit. Näeme viit õiekattelehte, hulk kollaseid tolmukaid ja lamedat emakasuuet. Karvane on nii taime alla neljakümne sentimeetrine vars kui lehed, mis sõrmjalt lõhestunud.
Kauneid õisi on alati korjatud, sest mõistlik lillenoppimine ei tee metsülase kasvukohas taimedele liiga.
Teadma peaks, et tulikaliste hulka kuuluv metsülane on mürgine taim tervikuna, seda eriti õitsemise ajal. Taime mahl võib korjajal ärritad nahka või olla põletava toimega, põhjustades naha punetust ja sügelust. Võimalusel peaks korjaja kasutama kindaid.
