Pildistas LK-team
Foto Arne Ader
Tähelepanelik märkab ka tagasihoidlikke jooksuringe
Metskits ehk kaber Capreolus capreolus
Nn jooksuajal tiirutab metskitsepaar ringikujuliselt kõrges heinas, aga sageli on sellised jäljed "kaheksa" kujulised. Maha jäävad korrapärased ringid rohus või põõsaste ümber.
Sugupooled ehk kits ja sokk veedavad koos päeva või paar ja kui kits on valmis viljastumiseks, siis see aasta tähtsündmus juulis ja augustis (harva kui hiljem) ka teoks saab.
Täiskasvanud kitse talled saavad paari kuu vanuseks ja peavad jooksuajal iseseisvalt hakkama saama kuni emaslooma naasmiseni mõne päeva pärast. Kitsetalled jäävad emaga kokku tuleva aasta mai- või juunikuuni, sest siis sünnivad metskitsel uued talled. Tänavuse põlvkonna imetamise võib kits lõpetada alates septembrikuust.
Metskits ja sokk ( www.loodusemees.ee )
Metskitsedel hakkavad innaaja lähenedes sõrgadevahelised lõhnanäärmed erutavalt lõhnama ja läheduses elutsev sokk leiab sellise indleva kitse kiirelt üles.
Nii algab vahel tunde või kogu päeva kestev nn tagaajamine. Kui seisatub kits, peatub ka sokk ja sel ajal võib paar isegi toituda, aga paarilisest ei lahkuta. Vahel pauside ajal koguni süüakse.
Seejärel tagaajamine algab uuesti, sest bioloogiliselt vallandab ovulatsiooni just füüsiline pingutus.
Just enne paaritumist sõtkub kabrapaar rohu sisse märgatavad rajad, mida „nõiaringideks“ kutsutakse. Siis toimubki lühiajaline paaritumine, aga seda akti võetakse korduvalt ette.
Sokk läheb seejärel juba järgmise indleva kitse otsingule ja emasloom siirdub oma tallede juurde.
