Räästapääsukesete seltsingud ja parved

Fotod Arne Ader

Räästapääsukesed ( www.loodusemees.ee )

Räästapääsuke       Delichon urbica

Räästapääsukesed on pesitsenud võimalusel ikka inimeste läheduses ja kolooniatena: linnades, asulates või külamaastikel. Silma hakkab räästapääsukeste rahumeelsus, sest nende omavahelises suhtluses puudub riiakus.

Sugupoolte sulestik on väga sarnane. Selg sinimustalt läikiv ja alapool valge. Lühikesel harkis sabal on märgatav valge laik.

Vanalindudel märkame sageli korduvpesitsemist ja teise kurna koorunud pääsupoegade toitmine kujuneb neil vahel kergemaks, sest neid abistavad selles esimese kurna noorlinnud.

Peale noorlindude lennuvõimestumist hoiavad vanalinnud pesapoegadega ühte, kuid tasapisi koonduvad kõik läheduses pesitsenud koloonia pesakonnad kokku. Mõne aja möödudes hakkavad nendega liituma teised parved ehk nõnda võivad moodustuda ka hiigelparved.

Räästapääsukesed

Räästapääsukesed rändavad päevasel ajal ja esimesi suuremaid seltsinguid võis tänavu märgata juba augusti esimesel poolel.

Vahelduvalt hoovihmaste ilmadega, mis päikesepaistega vahelduvad toituvad räästapääsukeste seltsingud maapinna lähedal lendputukatest. Igati kena vaatepilt, kui suudad rahulikult vaadelda mõnesajast räästapääsukeste madalalt lendavat seltsingut.

Veel septembrikuus võime täheldada oma teise kurna poegi toitvaid räästapääsukesi. Selleks ajaks on võivad varasemad rändurid olla juba poolel teel talvitusaladele Aafrikas. 

Räästapääsukeste vaatlused: LINK