Lendorav ehk harilik lendorav       Pteromys volans

Augustiks on kevadel sündinud lendorava pojad juba nii suured, et ei vaja enam ema hoolt. Enamus neist on augustikuu lõpuks juba sünnikohast lahkunud ja hea õnne korral leidnud 1-2 kilomeetri kauguselt endale vaba sobiva metsa.

Sobiva elupaiga leidmiseks tuleb aga sageli läbida noorendikke, kus pole kakkude ja nugiste eest varjumise võimalusi. Veelgi ohtlikum on ületada lagedaid ja madala võsaga alasid, kus neid võivad tabada ka maad mööda liikuvad kiskjad.

Vaba elupaiga leidnud emased isendid jäävad sinna paikseks kogu eluks. Isased noorloomad võivad vahel jääda ka sünnipaika, kust käiakse siiski ka ümbritsevate metsadega tutvumas.

Emaloom võib nüüd samuti oma kodumetsas teise õõnsuse valida, kus osad ka uue pesakonna ilmale toovad. Teise pesakonna pojad võivad teinekord jääda pikemaks ajaks ema juurde, vahel isegi talveks.

Järjest pikenevad ööd annavad lisa aega söömiseks ja ümbritseva metsaga tutvumiseks. Seega ei ole varsti enam vajadust päevavalgel puu ladvas söömas käia. Päevased pesast väljas käimised piirduvad nüüd kümnekonna minutiliste käikudega, mille jooksul käiakse end peamiselt vaid kergendamas.

Pikk habesamblik ( www.loodusemees.ee )

Septembris, kui öised temperatuurid on juba madalamad, hakkavad lendoravad talviseid pesakohti valmis vaatama ja neid soojustama. Peamiseks pesa materjaliks kasutatakse erinevaid samblikke, eelkõige habe- ja narmassamblikke. Samblik imab vee oma kudede vahele ja jääb pealt poolt enamasti kuivaks.

Lendoravad valivad kodupiirkonnas välja 3-4 talvitumiseks kõige sobivamat õõnsust, kuhu tuuakse ka pesamaterjali. Selline ettevalmistus kulub marjaks ära, kui alaliseks pesaks valitud õõnsusega peaks midagi halba juhtuma. Olgu selleks siis pesapuu murdumine, tüütud parasiidid või pesa juurde pikemalt luuramas käivad nugised ja händkakud.

Selliste õnnetuste või ohtude korral vahetavad lendoravad oma varjupaiga turvalisema koha vastu. Siis on hea, kui see on varakult valmis vaadatud ja mingil määral ka ettevalmistatud. Seetõttu hoiavad lendoravad kodupiirkonna „kinnisvara“ olukorral pidevalt silma peal. Nad käivad regulaarselt metsas leiduvaid õõnsusi kontrollimas.