Fotod Arne Ader
Kaelustuvid
Kaelustuvi ehk meigas Columba palumbus
Tasapisi on meil pesitsevad kaelustuvid hakanud urbaniseeruma ehk on asunud elutsema nii suuremate kui väiksemate linnade ja asulate parkidesse, kalmistutele või lähikonna metsadesse. Aga sarnane pilt on ka Kesk-Euroopas ja Skandinaaviamaades.
Sügis on siiani olnud soe ja kaelustuvide läbirände aeg võib pikeneda, olenemata eelmise nädala ja selle nädala tormistest ilmadest ning temperatuuride langusest. Kaelustuvide talvitumisalad jäävad nii lääne- kui lõunapoolsesse Euroopasse, aga osa nendest on talve ka meil proovinud üle elada, mis teadaolevalt Saaremaal isegi õnnestunud.
Pesitsusväliselt ja rändeaegadel on kaelustuvid seltsingulased ja me võime neid vahel märgata lennul päris suurtes parvedes.
Kaelustuvi
Kõigile tuttavatest kodutuvidest on meikad umbes poolteist korda kogukamad, kaaludes seega umbes pool kilo. Sulestik mõlemal tuvihall, aga meigaste kael on pikem kui saba. Kaelustuvi nime õigustavad valged laigud kaela külgedel ja hallikasroosa rinnasulestik. Tänavustel noorlindudel veel valged kaelalaigud puuduvad ja neid on seetõttu vanalindudest kerge eritatada.
Lennupildis hakkab silma tiibade valge esiserv ja nende lend on kiire ja jõuline. Lendutõusul kostub vali tiivaplagin päris kaugele.
Kaelustuvide vaatlused: LINK
