Pildistas Kristel vilbaste
Küpsed jõhvikad
Harilik jõhvikas ehk kuremari Oxycoccus palustris
Marjarikkad jõhvikasood jäävad pigem Lõuna-Eestisse ja vähemsaagikateks jäävad Põhja- ja Loode-Eesti ning meie suursaared.
Parimad kuremarja korjemaad jäävad lagedatele ja tarnastele madalsoodele.
Isegi siirdesoos jääb saagikus suuremaks, kui rabades. Marjad on juba täisküpsed Lõuna-Eestis kus öökülmi sagedamini, kui rannikualadel.
Sookaskedelt jõhvikasoos rebisid tormid viimased lehed
Sügisesel ajal oleks hea ka kuremarjade paljunemisest arutleda. Kuigi valdavaks peetakse vegetatiivset paljunemist peidab jõhvikamari endas kuni viitteist seemet ja seemned võivad idaneda nii valguse käes, kui samblas või mulla all ehk täiesti arvestatav oleks ka paljunemine seemnetega.
Jõhvikataimede imepeenike juurestik kasvab samblakihis ja kõduneb otsapidi turbakihis. Nii on raske määrata isegi taime vanust mis võiks olla mõnikümmend aastat.
Jõhvikatel võime märgata kahesuguseid võrseid. Pikad võrsed lamavad ja lühikesed püstised millel arenes augustikuu lõpuks tulevaks aastaks tavalisemalt üks õiepung.
