Rohukonn Rana temporaria
Tänavukevadine sigimishooaeg oli kõigile kahepaiksetele raske, sest kevad oli külm ja sellel järgnes pikk põuaperiood.
Ilmad on muutunud sügisesemateks ehk on olnud maru tuulised ja tormised ilmad, vihma on sadanud päris palju ning paiguti esineb sisemaal öökülmasid. Konnad siirduvad oma sünniveekogudesse kuni pooleks aastaks talvituma, sest nende teadvuses see veekogu ei saa põhjani jäätuda.
Konnade sügisränne on hajusam ja venib pikema aja peale ehk ei ole sedavõrd massiline. Soojemate sügisilmadega kahepaiksed veel toituvad, sest organismi kogutud toitainete varal tuleb ju kevadeni läbi ajada.
Pruunide konnade esindajad rohukonnad talvituvad vooluveekogudes ja sageli koos liigikaaslastega. Veetemperatuur ei tohi talvituskohas langeda alla kahe ja poole kraadi. Sellistena sobivad jõgede kärestikulisemad lõigud, kus otsitakse mõni kaldaalune uure või puujuurte vahed, sest seal ollakse veeeluliste pisikiskjate eest kaitstud. Kuid rohukonnad talvituvad ka selgeveelistes allikalistes järvedes ja poevad isegi kuivenduskraavide torustikesse.
Kuigi rohukonnad on nii meie kui Euroopa looduses kahepaiksetest kõige tavalisemad ja arvukaimad, aga liik ei elutse näiteks Saaremaal.
Rabakonn lehesajus
Rabakonn Rana arvalis
Meie teised pruunid konnad, rabakonnad talvituvad pigem matsamaastikes otsides omale mõne tühja närilise uru, aga sobivad ka kändude juurte alused, kus isegi talvepakaste aegu õhutemperatuur miinustesse ei lange. Rabakonnade elu möödubki maismaal ja vaid kevadisel ajal siirdutakse veekogudesse sugu jätkama.
Veekonn
Rohelised konnad, vee-, järve- ja tiigikonn, võivad talvituma jääda nii kuivale maale kui ka veekogudesse. Teadma peaks, et kolme rohelise konna liigi välimuse järgi eristamine on keeruline.
Metsaelupaikades otsivad tuhkrud omale konnade näol talveks tagavarasid ja teevad seda nii, et hammustavad läbi konna kaelanärvi ning peidavad lähikonda, et näguripäevil midagi võtta oleks. Sellistest peidupaikadest võib leida ainult üksikuid kahepaikseid.
Kärnkonn lehesajus
Harilik kärnkonn Bufo bufo
Harilikud kärnkonnad on kõikjal üpris tavalised, suured ja tugevad kahepaiksed. Täiskasvanud emasloomad võivad olla isastest pea poole võrra suuremad ehk kuni viieteist sentimeetrised, aga Saaremaa soojemas kliimas võivad nad kasvada veelgi suuremateks.
Talveks kaevutakse pinnasesse, aga kunagi veedeti talvesid juurviljakeldrites, mida nüüdseks on väga vähe säilinud. Seal olid kärnkonnad külma eest varjul ja juurvilju nad ei kahjusta. Kärnkonnad viibivad letargilises tardunes - sel ajal töötab nende vereringe, aga sügamelöögid on harvad.
Talvituvad tähnikvesilikud
Tähnikvesilik Triturus vulgaris
Harivesilik ehk põhja-harivesilik Triturus cristatus
Vesilikud sarnanevad oma kehakujult sisalikega. Kui sisalike nahk on kaetud soomustega, siis vesilike nahk on pehme ja nende varvastel puuduvad küünised. Vees veedetakse kevadeti sigimisaeg, mille lõppedes siirdutakse maismaale. Talvituma jäädakse kuivale maale ja võimalusel otsivad nad omale talvitumiseks elukohajärgse tiigi või järve lähedase maakeldri või poetakse pinnasesse peitu külmumispiirist sügavamale.
Eestis elab üksteist liiki kahepaikseid, kes on looduskaitse all. Soovitatav oleks nendega ettevaatlikult ümber käia isegi siis kui aitame talvituma mineval loomakesel näiteks maanteed ületada.
Meie tavalisemate konnaliikide arvukus on äärmiselt oluline, sest nendest omakorda sõltuvad paljud teised linnu- ja loomaliigid.
