Rääkspart      Anas strepera

 

Rääksparte võis meil tänavu pesitseda üle paari tuhande paari, aga oma nüüdsetele pesitsusaladele saabusid nad alles kolmveerand sajandi eest.

Pesitseti arvukamalt lääne-rannikul ja suursaartel, aga mujal vähearvukamalt kuid ka siseveekogudel.

Rääkspartide emaslindude pardipruun sulestik, valkjas kõhualune ja kollakad jalad sarnanevad sinikael-partide emalindudele. Aga rääkspartide pea- ja kaelasulestik paistab hallikasvalge ning on kirjatud tumedamate tähnidega. Emalinnu nokaselg mustjas, oranžide nokakülgedega ja tiibadel puudub roostepruun laik. Mõlemal sugupoolel paistavad lennupildis alltiibade kattesuled valgetena.

Rääkspart

Puhkeselestikus isalindude sulestik sarnanevad emalindudele, aga nende tiival säilub roostepruun laik ja nende nokk jääb hallikasmustaks ning jalad kollasteks.

Tegu on keskmise suurusega ujupartidega, kes jäävad sinikael-partidest veidi pisemaks. Täiskasvanud, suured isalinnud võivad kaaluda üle kilo, kuid emalindude kaal jääb alla kilo.

Ujupartide läbirände kõrgaeg on läbi saamas, aga mitmeid liike võime veekogudel kohata kuni kaldajää tekkeni ja seda nii sisevetel kui rannikumeres. Muidugi sinikael-parte, viuparte, sooparte, piilparte ja rääksparte.

Vaata vaatluste tulemeid, mis annab veel meie vetel viibivatest ujupartidest ülevaate:

Rääkspart: LINK

Sinikael-part: LINK

Soopart:  LINK 

Piilpart: LINK

Viupart: LINK

Luitsnokk-part: LINK