Laanepüü Tetrastes bonasia
Laanepüüd on paigalinnud ja nende elupaigad jäävad vähemalt kolmekümne aastastesse niiskematesse segametsadesse, kus kasvab nii kuuski kui mände. Nende talviseks arvukuseks võiksime hinnata veidi üle saja tuhande isendi.
Hiljemalt novembris hõivasid isaslinnud omale eluala ja nendega liitusid emaslinnud ehk talve veedab paar koos, kuid ei pruugi kodumetsas koos tegutseda. Ka suvised noorlinnud võivad üksikult tegutseda, aga peale sügisest sulgimist on noored omandanud vanalindudele sarnase sulestiku.
Sooliselt saame laanepüüsid eristada.
Kui isaslinnu kurgualusel on märgatav must laik valges raamistuses, siis emaslinnu kurgualune paistab valkjana.
Laanepüü kukkede silmade kohal näeme erepunast kulmutriipu ja muidugi kuklatutti, mis on kanal vaevu märgatav ja kogu emaslinnu sulestik paistab kahvatumana. Jässakate ja piskese peaga kanaliste silmaiiris on punakaspruun ja pisike nokk must.
Kui laanepüüde paar peaks koos tegutsema, paistavad nad välja sarnase suurusega ja nende kaal jääb kolme-neljasaja grammi vahemikku.
Talvisel ajal toituvad laanepüüd põhiliselt kaskede, leppade, haabade, pajude ja sarapuude pungadest, urbadest või võrsetest. Tegevusjälgi võime leida ka lumelt, sest külmade öödega kulutab lumes ööbimine vähem energiat, aga jääb alati ohtlikumaks.
