Harilik kopsusamblik ja kilpsamblik pehkinud remmelgal

Tegelikult ei ole samblikud taimed, vaid seened, kes elutsevad seltsis vetikate ja tsüanobakteritega ehk kooselu seene ning mikrovetika vahel ehk nii saab tekkida sambliku tallus.

Meie nn suursamblikud on looduses kenasti märgatavad, kas lehtja või lopsaka kasvuvormiga.

Harilik kopsusamblik

 

Harilik kopsusamblik        Lobaria pulmonaria

 

Kopsusamblikku võib kasvamas leida ainult vanemates leht- või segametsades, harvemini puisniitudel, parkides ehk kalmistutel kasvab samblik peamiselt vanadel haabadel või teistel laialehistel puudel, aga päris harva kuusetüvedel või kividel.

Paljudes Euroopa riikides loetakse kopsusamblikku hävinud liigiks seoses vanade metsade kasvualade vähenemisega on meie looduses võetud harilik kopsusamblik looduskaitse alla.

Kui oled korra kopsusamblikku näinud, jääb see Sulle alatiseks meelde. Kui sambliku suur ja lehtjas keha on kuivade ilmadega hallikas, siis sademetega muutub värvus erksalt roheliseks. Märja sambliku ülapool näeb huvitav välja. Talluse alapool jääb heledamaks ja meenutab kopsukudet.

Tõenäolisemalt leiate kopsusamblikku kasvukoha üle saja aastasest metsast.

Harilik kopsusamblik ei kannata õhusaastet, aga samuti kasvukohas toimunud muutusi ehk tegu on indikaatorliigiga, mis näitab, et tegu on vääriselupaigaga.

Pruun kilpsamblik

 

Pruun kilpsamblik         Peltigera rufescens

 

Kilpsamblikute perekonda (Peltigera) samblike võime kasvamas märgata nagu kilpe puude jalamitel, aga samuti sammaldunud lamapuudel ja kividel või kõdunevatel kändudel.

Kuivas keskkonnas jääb talluste värv hallist kuni pruunini, aga paistavad niiskunult või märjalt tumehallidena. Suhteliselt suure lehtja talluse ümarate hõlmade servadel märkame kitsast valkjat viltjat kihti.

Pole sugugi nõudlik ei kasvukoha ega niiskuse suhtes ehk lisaks metsale kasvab kraadide kallastel, teede veertes või hõredas rohus. Hakkab kindlasti silma, sest võib moodustada suuri kogumeid.