Pildistas LK team
Hiirekõrvas kaseleht
Arukask Betula pendula
Sookask Betula pubescens
30 % meie metsades kasvavatest puudest on arukask ja sookask ning välimuselt paistavad nad üsna sarnased.
Sookask kasvab isegi toitainevaestel ja märjal pinnasel, vajades elutegevuseks rohkelt vett. Sookask talub oma kasvukohal nii varju, päikest kui tugevaid tuuli, aga mitte mereäärsetel aladel – see on tähelepandav.
Kui sookaskede oksad kasvavad pigemini ülespidi, siis arukaskede oksad paistavad juba eemalt pikkade ja rippuvatena, aga tavaliselt suudavad ainult asjatundjad neid liike eristada.
Arukased on väga valgusenõudlikud, eelistavad oma kasvukohtadel liivsavi muldasid, aga kuivades nõmmemetsades jäävad arukased kiratsema.
Meie rabades ja soostunud heinamaadel kasvavad veel kaks Eesti looduslikku kase liiki: madal kask ja vaevakask.
Need madalakasvulised kased kasvavad kas rabades või ka soostunud heinamaadel ja seetõttu tunnevad inimesed neid vähem.