Mägra jäljed tunnete porisel pinnal ära

Mäger        Meles meles

Kus siis mägralinna otsida, kui oled jäljed leidnud?

Mägralinnaku uruavad võivad paikneda varjatult kas vaarikate, nõgeste või kilpjalgade varjus ja seda kergelt kühmulisel lauskmaal. Saaremaal võime mägralinnakuid kohata kraavide kallastel. Vahel võime leida linnaku ka kuivast männikust. Mägraurud on mitme sissepääsuavaga, mille äratundmisele aitab kaasa uru ees oleva vao järgi, et loomad seda ikka kasutavad.

Milline puistu võib olla linnaku ümbruses: sarapuud, haavad, kased ja üksikud kuused, aga tihedatest ning pimedatest lodukuusikutest on mägralinnaku otsimine mõttetu.

Täiskasvanud mägra esikäppade suurus on viis sentimeetrit nii pikkuses kui laiuses, millele lisanduvad küüniste jäljed. Tagumised käpad on veidi pisemad. Kõnnil on sammuvahe umbes poole meetrine (kas veidi vähem või rohkem). Varbad koos küünistega paistavad sissepoole käändunutena. Joostes võib suure mägra sammupikkus ületada isegi meetrit.

Mäger

Meie metsades elutsevatel mägrapaaridel on suuruse järgi raske vahet teha sest välimuses puuduvad selged erinevused. Osadel vanematel isasloomadel võib paista pea laiem ja lapikum ning saba pisut kitsam ja hõredam kui emasloomadel.

Esimesi järglaseid võivad noored mägrad saada kahe aasta vanuselt ja mägrakutsikad sünnivad üle aasta ehk sarnaselt meie pruunkarudele.

Varakevadised pojad ehk kaks kuni kuus pimedat poega sündisid mägralinnakus kas märtsis või aprilli alul. Nägijateks said noorloomad umbes kuu möödudes ja maikuu lõpupoole võime juba titekarvaseid noori mäkrasid märgata linnaku uruavade juures maailma uudistamas.

Innaajaga on vanaloomadel lugu keerulisem, sest emasloom võib innelda juba aprillis, aga see võib toimuda isegi septembris. Loote arengus kestab latentsusperiood ja see tähendab, et tegelik tiinus kestab mägraemandal seitse nädalat, aga pojad peaksid sündima ikka kevadel.