Kuuse, männi, kase ja tamme alt leiab sama liigi väikseid taimi, aga miks on loodusest keeruline leida pärna istikuid. Hea meelega tooksin koju oma „teepuu“.

Kirjutage sellest palun.

Harilik pärn, lõhmus või niinepuu          Tilia cordata

Eestis kasvab harilik pärn oma levila põhjapiiril olles ainsaks looduslikuks liigiks. Putuktolmleja kelle õied on mõlemasoolised, valkjaskollased, meeldiva lõhnaga ja nektaririkkad.

Meie linnade haljastuses kasutatakse enamalt jaolt suurelehist pärna, mis kannatab välja nii tahmad, kui saastunud õhu. Tallinna kõrghaljastuses peaks neid kasvama kuni 30%.

Aga vastame siis küsimusele.

Vahel ei jõua pärnade seemned oktoobrikuul valmida ja sellised seemned idanema ei hakka, aga teadupoolest kliima soojeneb. Küpsenud seemned idanevad samuti aeglaselt paksu seemnekoore tõttu ja enamus maha pudenenud seemnetest ei pruugi veel tuleva aasta kevadel idanema hakata, aga umbes pooled küpsetest seemnetest idanevad alles järgmisel aastal ja seda tõestavad külvikatsed.

Pärn

Pärna viljad on tiivaga varustatud pähklikesed, mis kaetud õrnade ribidega (erinevus haljastusse toodud pärnade pähklikestest). Moodustudes rohekaspruun ja viltjalt karvane, mis hiljem peaaegu kaovad. Pähklikeses võib olla üks kuni kaks seemet, mis varisevad puudelt talve jooksul.

Pärnad paljunevad looduses seemnetest, kuid uuenevad samuti kännuvõsudest ja ümberistutamine ei pane noort pärna pikalt põdema.

Abruka salumets