Harilik vesineitsik       Calopteryx virgo

 

Loomulikult hakkavad vesineitsikutest silma värvikamad isased isendid. Meil puuduvad teaduslikud faktid, kuid isaseid paistab olema arvukamalt. Nende lennuaeg sai alguse juba paari nädala eest.

Kus me vesineitsikuid kohata võime?

Kindlasti arvukamalt väiksemate aga puhtaveeliste liiva- või kruusapõhjaliste ojade ja jõgede ümbruses. Kuigi elukoha suhtes ei olda eriliselt valivad, sest vahel võime märgata üksikuid isendeid jõgedest-ojadest üpriski kaugel.

Kiilide sugulaste hulk kuuluvad vesineitsiklaste kehapikkus jääb harilikel vesineitsikutel alla viie sentimeetri ja nende tagatiiva pikkust veel sentimeetri jagu vähem.

Isase kehavärv paistab elektrisiniselt, aga valgus võib muuta ka smaragdroheliseks. Tagakeha tipulülide alumine pool on punakaspruun, kui saate neid lähemalt uurida.

Pigmenteerunult tumesinised tiivad on metalse helgiga ja tiivaotstest võib valgus läbi kumada.

Isased kaitsevad oma territooriumi teiste samasooliste sissetungijate eest. Kui aga sissetungija ei tagane esimese rünnaku järel, võib selline „rünnakumäng“ kesta teineteisest mõnekümne sentimeetri kaugusel vahel isegi tunni jagu.

 

Harilik vesineitsik

Emase vesineitsiku keha paistab tagasihoidlikumat värvi, kas rohekas või lisandub sinna veidi pruuni pronksjat tooni ja viimastel keha tipulülidel võime märgata kollakat triipu.

Tiibade värvus on pooleldi läbipaistvalt pruunikat tooni. Mõlemal tiival on märgatav ebatäpp, mis asub tiivatipust suht kaugel. Arne fotodel märkate kirjeldatud tunnuseid.

 

Paarituvad vesineitsikud

Kui emane vesineitsik lendab isase territooriumile, peab saabuja näitama üles soostumust paaritumiseks või vastasel korral lahkuma. Kõik sellised sündmused on kenasti jälgitavad, sest vesineitsikuid võib olla väga arvukalt koos.

Peale paaritumist võib isane juhtida emase sobivale munemispaigale, jäädes toimingut valvama. Emane muneb veetaimedele, vahel isegi vee alla ja mune võib olla kuni kolmsada. Paari nädala möödudes kooruvad munadest umbes nelja millimeetrise pikkusega ja pikkade jalgadega vastsed, kelle veeelu kestab kaks aastat.

Täiskasvanud valmikute eluiga kestab umbes pooleteist kuud ja nende lennuaeg on aktiivsem hommikusel ajal.

Nagu kiililistele kohane on valmikud röövtoidulised, küttides putukaid varitsedes kas mõnel väljavalitud puul, põõsal või kõrgemal taimel.

Vesineitsikute valmikute lennupilt meenutab päevaliblikate lendlemis. Lendlus paistab silma aeglasemate tiivalöökidega kui teistel sugulastel ehk liidrikutel või kõrsikutel, kelle tiivad on läbipaistvad.

Harvemini võime kohata osaliselt siniste tiibadega vööt-vesineitsiku isaseid, kui harilikke vesineitsikuid, kes on lihtsalt arvukamad.

Vööt-vesineitsik