Harilik vahustaja ehk käosülglane      Philaenus spumarius 

Käosülglaste tegevusjäljed ei jää looduses hulkujal või lillekimbu noppijal kuidagi märkamata ja seda juba vähemalt kuu aega.

Kui käosülglase vastne munast koorub, asub isend koheselt toituma ja surub oma tugeva imikärsa taimevarde, et taimemahla imeda, aga mööda hariliku vahustaja keha nõrgub seebivee sarnast suhkrurikast eritist. Selle seebivee ajab vastne vahule oma kõhul paiknevate hingamisavade kaudu. Nutikas kaitsemehhanism oma vaenlaste vastu – läheb siis keegi sülge näppima?

Sellise süljevahu sisse on peitunud kuni poole sentimeetrine pikkune kollakasroheline pehme kehaga tsikaadide sugulane – vahustaja ehk käosülglane.

Vahtlase vastsed vahus nn käosülg.

Kuid millised näevad välja vahustaja valmikud?

Vahustaja valmikud võivad värvilt olla nii mustad kui helekollased. Neil on lendamiseks tiivad ja hüppamiseks tugevad tagajalad. Aga ega me valmikuid naljalt ei näe. Vahustajal on lisaks kahele silmale ka kaks liitsilma. Ettevaatlikud ja alalhoidlikud valmikud äga harva märgatavad, kes endile ei soovi kedagi lähedale lasta.

Septembris munevad vahustajad taimevartele oma kollased oranži tipuga munad ja kevadel kordub uuesti juba kõik kirjeldatu.