Pildistas LK team
Kanarbiku esimesed õied
Harilik kanarbik Calluna vulgaris
Päiksepaistelistes metsaveertes võis tänavu esimesi avanenud kanabrikuõisi märgata Loode-Eestis juba nädalavahetusel, kui tavaliselt ikka augusti alul. Osade taimedega loodus kiirustab, aga mingi hulk on täiesti tavapärases arengustaadiumis.
Kanarbik on kasvukohtade pinnase suhtesvähenõudlik ja teda leiame kasvamas happelistelt pinnastelt. Ikka nõmmemetsadest, nõmmedelt, kas siirdesoodest, rabadst või rabastunud metsadest. Hästi areneb kanarbik põlendikel, sest tema seemned levivad hästi nii tuule kui veega.
Harilik kanarbik on igihaljas kääbuspõõsas, tema kasvukõrgus võib küündida kolmveerand meetrini. Kanarbiku noored võrsed paistavad silma, sest on tihedalt pisikeste ja piklike lehtedega kaetud ja selliseid aromaatseid õisi vaatab huviline kasvukohas lähemalt.
Miks kanarbik koduaeda toodult jääb seal vinduma? Kasvamise eeliseks on pinnases olev seeneliik kellega moodustub mükoriisa, mida kahjuks aiamullas ei leidu.
Mesinikud viisid mesitarud kanarbikukorjele juba juuli lõpus, piirates tarud elektrikarjusega. Hea meetaim võib avatud kasvukohas korjeajaga anda kuni paarsada kilo punakspruuni, lõhnavat aga veidi mõrudamaitselist mett. Kanarbikumett on raske vurritada, see tuleb hoopis kärgedest välja pressida.
