Harilik moorputk Pastinaca sylvestris
Harilikud moorputked lihtsalt hakkavad silma kuivematel tee- või põllupeenardel, aga ka jäätmaadel.
Silmahakkavaks ei muuda taime tema vähemasti meetrine kõrgekasvulisus, mis teda teiste heintaimede seast laseb välja paista, vaid üleni kollakasroheline värvus ja õite veidi teist tooni rohekaskollane, sest sellistes värvides putki meil teisi lihtsalt ei kasva.
Kui Sa ei ole laisk, siis astu harilikule moorputkele lähemale, et taime veidi lähemalt uurida. Hariliku moorputke vars on maapinna lähedalt karvane ja sügavate püstiste vagudega, mis vähendab kõrge taime murdumist. Tihedalt on karvadega kaetud ka moorputke lehtede alumised küljed.
Kui pöörad tähelepanu taime ladinakeelsele nimele, siis tea, et meil kasvab aedades aed-moorputk ehk pastinaak (Pastinaca sativa), mis kasvatab pinnases jämenenud juurt, meenutades heledat porgandit ja omab hõrgu maitse tõttu väärtust nii toitainena kui isegi ravivahendina.
Moorputk
Looduses kasvava hariliku moorputke maa-alune juurikas ei ole nii jäme kui aiavormil. Loomad moorputke ei söö, sest taime lõhn mõjub eemaletõukavalt ja on maitselt täiesti kibe. Kuid mesilased ja teised nektarit himustavad putukad päris seda meelt ei ole ja koguvad harilikult moorputkelt nektarit.
Nõnda võib juhtuda, et sarnastest taimedest üks omab erinevaid väärtusi, aga sugulane võib osutuda kas osaliselt või täiesti kasutuks umbrohuks.
