Punast reishi’t peetakse kõige väärtuslikemaks ja hinnalisemaks, sest teda on kõige enam uuritud

Lakkvaabik ehk läikvaabik        Ganoderma lucidum

Tegu on põlismetsade ja vääriselupaikade indikaatorliigiga. Seen kasvab lodu-, madalsoo- või arumetsades, sest sealt võime leida harva esineva seene viljakehi, mis kasvavad peamiselt surnud lehtpuude tüvedel.

Selline näeb välja meie looduses kasvav maailmakuulus nn Reishi seen, mis oli oma raviomaduste tõttu Hiina meditsiinis kasutusel vähemalt paar tuhat aastat tagasi. Tegu peaks olema ajalooliselt ühega esimeste seente hulgast, mida ida-meditsiinis hakati kasutama immuunsüsteemi tugevdavate ja arvukate teiste väärtuslike omaduste tõttu, mis võib tarvitajale kinkida pika ea koos igavese noorusega.

Tänapäeval kultiveeritakse kuulsat Reishi raviseent paljudes riikides ja nendest seentest valmistatud tooteid võime leida nii looduspoodidest kui toidukauplustest, kus neid müüakse külmutatud vokisegudes Hiina seene nime all koos aedviljadega.

Alles 1970. aastal õnnestus lakkvaabiku mütseeli kasvatada jaapani teadlasel, Kioto ülikooli laboratooriumis ja seejärel algas reishi istanduste rajamine ning kasvatamine nii Jaapanis, Hiinas kui teistes Kagu-Aasia riikides.

Lakkvaabiku mütseeli peaks olema suhteliselt kerge ka meie oludes kasvatada, aga paraku ei tunne kedagi, kes sellega tegeleks. Mõnel aastal on lakkvaabiku mütseeli olnud müügil ka meie seemnekauplustes ja kasvama pannakse mütseel mõnele tugevale ning tihedale värskelt saetud puuliigile (väidetavalt olla siis saak rikkalikum). Istutamiseks sobib sügisene aeg. 

Maailmas tuntakse üle kuuekümne lakkvaabiku teisendi ja neid on värvuselt lisaks punastele veel musti, valgeid, kollaseid ning siniseid.

Reishi toimeainete ja raviomaduste kohta aitab Teid nii Google kui YouTube, kui kasutate otsingus päises olevat lakkvaabiku ladinakeelset nimetust.