Pildistas LK team
Kukeseete hea kasvukoht
Harilik kukeseen Cantharellus cibarius
Vihma on piisavalt ja kohati ülearu sadanud kõikjal Eestis ja miks selliste ilmade korral kukeseened metsades kasvama ei peaks? Kukeseente häid kasvukohti leiame nii sega- kui okasmetsadest, sest mükoriisa moodustub kukeseentel mitmete puuliikidega. Esimese seene leidmisega tuleb seenelisel veidi vaeva näha, aga järgmiste leidmine läheb juba libedamalt.
Kogenud seenelised käivad oma kukeseenekohti kontrollimas juba jaanipäeva paiku ja üldjuhul leitakse ka väga noori kukeseeni, kuid neid peaksime nimetada pigem kukeseente viljakehade algmeteks. Nn õige seeneaeg saabub tükk maad hiljem kuna harilik kukeseen on aeglase kasvuga.
Kukeseened
Noorel kukeseenel on seenekübar kumer ja sissekeerdunud, aga veidi kasvanult juba lehterjas, lainelise või hõlmise servaga. Täiskasvanud kaunilt kollase kukeseene kübara alakülg on eoslehekesi meenutavate voltidega ja seenejalg aheneb maapinna suunas.
Toorest kukeseent maitstes jääb suhu veidi kibe järelmekk. Just see maitse ja eriline puuviljalõhn muudavad kukeseened peaaegu ussikindlateks. Sügise poole võime leida üle kavanud kukeseente viljakehasid kelle vanus võib ületada isegi paari kuud. Ei ole neil enam kaunist välimust, vahel isegi veidi hallitanud, aga vahel veel kahjurite poolt kahjustamata.
Sageli võime kukeseeni korjata lumeta talvedel metsast veel jõulukuul.
