Perekond sirelased      Syrphidae

 

Mimikri on kohastumus, kus sirelaste puhul võivad ohutud putukad oma välimuselt ja hoiatusvärvuselt sarnaneda inimest salvata võivate herilastega.

Meil elutsevad sirelased kuuluvad kärbseliste sugukonda ja meil elutseb ning tegutseb neid üle kolmesaja liigi. Augustis märkame neid herilastele sarnaseid sirelaste valmikuid tihemini ja neid tõrjutakse sarnaselt herilastele, sest arvatakse sirelastel olevat samuti mürgiastel. Kuid sirelastel mürgiastel puudub ja seega pole ka salvamist põhjust karta ning tegu on täiesti ohutute mutukatega. Sirelaste triibuline rüü ongi mimikri, mis matkib astlaliste välimust, tagades sirelastele, et linnud või loomad ei julgeks neid kahetiivalisi kiusata ja toiduks tarvitada.

Suur osa sirelaste vastsetest toituvad lehetäidest. Näiteks liigi /Syrphus balteatus/ vastne imeb oma arengu jooksul tühjaks kuni paar tuhat lehetäid. Nii osutuvad sirelased kasulikeks mutukateks, keda oleks patt oma koduaiast peletada või hävitada.

 

Sirelane, Episyrphus balteatus  

Sirelased on meil kahetiivalised, kui halva kuulsusega herilased nelja tiivaga. Sirelaste pea paistab astlalistega võrreldes tundub tömbina ja nende tundlad on enamusel lühikesed.

Kui pelgate herilasi, aga olete veendunud, et Teie vaatevälja jääb sirelane, soovitaks julgelt tegelast lähemalt uurida. Tegu on tõeliste meisterlenduritega, kes sooritavad nii paigallendu ja vahel koguni tagurpidi lendu. Üldjuhul jääb sirelaste kehapikkus ühe sentimeetri mõlemale poolele.

 

Sirelane jaapani harjasputkel

Sirelaste valmikud võivad väliselt olla üsna erinevad, kuid sarnaste eluviisidega. Nad lendavad päevasel ajal ja toituvad õite nektarist ning tolmeldajatena on nad kõikjal asendamatud. 

Sirelane seatapul

Kuid vaatame kus ja kuidas erinevate sirelaste vastsed arenevad. Teame ju, et suve jooksul tekkib mitu põlvkonda sirelasi.

Mudasirelanese /Fristalis tenax/ vastsed elutsevad tugevalt reostunud veekogu põhjamudas. Enne nukkumist ronib vastne veest välja ja nukk areneb mullas.

Herilsirelaste /Temnostoma/ vastsed elutsevad surnud puidus.

Kägusirelaste /Volucella/ vastsed elutsevad kimalasepesades ja arenud vakladeks toituvad surnud kimalasevakladest ja pesaprahist.

Sügisel otsib paarunud emassirelase omale talvitumisks sobiva ja ohutu koha talvitumiseks. Kevadel muneb talve üle elanud emassirelane olenevalt liigist sadakond kuni  paarsada muna vastavalt liigile ehk nii algab kevadel sirelaste aastaring uuesti, et sirelaste liigid säiliksid. Selliseid tolmeldajaid nagu sirelased on igati väärtuslikud mutukad, aga ka neid jääb aastate lõikes paraku vähemaks.

 

Sirelane ohakal