Harilik tuhkpuu

Harilik tuhkpuu         Cotoneaster scandinavicus

Tuhkpuudest kohtame linnades istutatud kultuursorte, aga nende õunvilju (olgu nad värvillt punased või mustad) ei ole põhjust proovida, sest hariliku tuhkpuu jahukad viljad sisaldavad sinihappeglükosiide, mis inimese maos vabaneb mürgiseks sinihappeks. Õunviljad jäävad alla sentimeetriseks.

Looduses kasvavad harilikud tuhkpuud Põhja-Eestis ja meie suursaarte kuivadel lubrjarikastel niitudel või loometsades ning kasvades seal kuni paari meetri kõrgusteks põõsasteks. Põõsa lehed paistavad piklikult munajatena ja pealtpoolt rohelised ning alakülg valkjalt viltjas (usutavalt tuhakarva lehe alakülje värv on ka taimele nime andnud). Tumepunaseid õunvilju leiame ühe või kahekaupa raagudel valmimas ja nad jäävad alla sentimeetristeks ning neis on kaks kuni neli luuseemet. Harilik tuhkpuu on eristuv teistest meil kasvavatest tuhkpuu liikidest (nii looduslikult kasvavatest, kui kultuurist metsistunud tuhkpuudest), sest neil valmivad viljad tavaliselt kolme või rohkema kaupa kobaras.

Linnud tuhkpuu vilju siiski söövad ja levitavad seemneid uutesse kasvukohtadesse.

Pildistas dr Ewald Gerhardt

Must tuhkpuu

Must tuhkpuu        Cotoneaster niger

Looduses kasvab Põhja-Eesti paekallastel ka mustade viljadega tuhkpuid ja tegu on looduskaitsealuse taimega. Põõsas kasvab kuni kahe ja poole meetri kõrguseks. Tumerohelised lehed põõsal paistavad munajatena ja nende alakülg on samuti viltjas nagu harilikul tuhkpuul.

Kergelt mürgised õunviljad jäävad harilikult alla sentimeetristeks on värvuselt mustad, sinaka vahakirmega, aga valminult kolme kuni kaheteistkümne kaupa kobarates ja neis on peidus kaks kuni kolm seemet.

Hekitaimedena müüvad aianduskauplused nii läikivat tuhkpuud kui haralist tuhkpuud ja paljusid teisi liike lisaks.