Punajalg-pistrik         Falco vespertinus

Augustis ja septembris peatuvad punajalg-pistrikud läbirändel ja neid võib märgata istumas nii puudel kui elektriliinidel või -postidel, kust nad aeg-ajalt kiilide ja teiste suuremate putukate järele sööstavad ning sageli nähakse neid tegutsemas mitmekesi koos erinevatel maastikel, nagu niitude, põldude või soode, rabade ehk metsatukkade ja kultuurmaastike servaaladel.

Punajalg-pistrikud on idapoolse levilaga liik, kuid kes veel eelmisel sajandil oli Ida-Eesti soosaartel haruldane haudelind; praeguseks on punajalg-pistrikud pesitsejana kadunud. Läbirändajad on teel oma Aafrikas asuvatele talvitusaladele.

Isalinnu ülapool sinakalt hall, aga silmade ümbrus, nokk ja jalad on punakad. Emaslinnu ülapool paistab hallina, aga on kirjatud pruunikate vöötidega. Pistriku pea ja alapool on oranžid ja silmade ümbrus tumedam ja jalad punakat värvi (vaata loo viimast Arne fotot). Emalind on isasest veidi suurem.

Punajalg-pistrik sööb mardikat

Tegu on väikesekasvuliste pistrikulistega, kel kehapikkust kolmekümne sentimeetri ringis, aga tiibade siruulatust kuni kolmveerand meetrit ja kaalu mõnesajast grammist veerand kiloni. Tiivad paistavad lennupildis pilklikutena ja teravatipulistena. Emaslind on isasest suurem.

Punajalg-pistrikke on viimastel päevadel nähtud: LINK

Punajalg-pistrikud