Puugipask, rahvakeeli kratipask      Fuligo septica

Meie looduses võib kohata üle saja limaseeneliigi, aga tuntuim peaks olema puugipask. Tegu on maailma suurima limaseenega, mille viljakeha võib kasvada üle kolmekümne sentimeetri suuruseks.

Puugipasal ei ole seeneniidistikku ja seene viljakeha moodustab vegetatiivne ehk amööbitaoline limane mass – plasmoodium. Maapinnale ilmub seen paljunemise ajaks, mis saab alguse juulis, aga kestab veel kogu septembrikuu. Värvikas viljakeha, mis täidetud seeneeostega roomab sõna otseses mõttes ringi ja otsib kõdunevat kasepuitu.

Puugipask liigub ringi kas märgades või suisa soistes metsades ja seda üle kogu Eesti. Esimestel päevadel peale ilmumist sarnaneb plasmoodiumi staadiumis limaseen kollaka vormitu massiga, olles raskesti märgatav näiteks mädaneval puidul, kus seen toitub kas bakteritest või mikroorganismidest. Oma seeneoste levitamiseks roomab puugipasa plasmoodium oma nn varjupaigast välja ja tema liikumise kiiruseks on umbkaudu kuni viis millimeetrit tunnis.

Puugipask augustikuu alul

Plasmoodiumi arenedes seene viljakeha muutub tihedamaks, kuid puugipasa muutused olenevad keskkonnast ja ka koha vahetusest. Huvitav on kollase viljakeha kujunemine ja sellisena on ergas limaseen metsas hästi märgatav.

Kuid viljakeha värvus võib oleneda nii niiskusest kui temperatuurist ehk paljudest muudest meile teadmata teguritest ja jääda valkjaks, rohekaks või roosakaks.

Nõnda toimetab limaseen niiske metsa all oma toimetamisi ja ei tee puugipask kellelegi kurja ega teadupoolest ka head.