See noor nastik peab tugevasti toituma enne talvitumist

Harilik nastik        Natrix natrix

Koos kliima muutusega on meie sügised muutunud soojemaks ja veninud pikemaks ehk enam ei oodata ussimaarjapäeval (8. septembril) enam usside urgu minekut. Ussimaarjapäeval oli metsa minek keelatud ja teadaolevalt peeti seda tähtpäeva juba 16. sajandil.

Kuid augustikuu lõpus või septembri alul nägi ilmavalgus nastikute uus põlvkond.

Vastkoorunud nastikud on pliiatsipikkused ja alustasid oma iseseisvat elu instinkte järgides.

Noored nastikud pidid asuma koheselt toituma sellistest selgrootutest, kellest jõud üle käib, sest talvitumiseks peab ette valmistuma. Hoolimata sellest, et teadlaste uurimuste kohaselt suudavad noored roomajad talve üle elada ka organismis olevate varuainetega. Oktoobrikuul külmade ilmade saabudes (vahel ka novembri alul) otsitakse omale talvituskoht, aga pigem talvituvad noored nastikud täiskasvanud roomajatega koos.

Vanasti peeti nastikuid nö majaussideks. Talumajapidamistel oli lauda kõrval sõnnikuhunnik mis oli nastikulastele heaks inkubaatoriks, sest taludes kindlustasid nad karjaõnne ja lüpsi järgselt jäeti neile lauda lähedusse anniks väike piimatilk. Nastikuid on hõlpus kodu läheduses hoida ja lisaks kõigele peletasid majaussid kogu elamise juurest eemale tol ajal arvukaid närilisi.

Tänaseks ei ole selliseid majapidamisi enam palju alles jäänud ja nastikud liiguvad ringi pigem looduslikus keskkonnas, veekogude lähistelel - olgu need siis mageda- või soolase veega.

Huvitavad, pikaealised ja looduskaitse alused, lisaks kõigele täiesti kahjutud roomajad.