Suitsupääsuke             Hirundo rustica

Räästapääsuke           Delichon urbicum

Meie värvuliste arvukas sügisränne on saanud alguse ja märgata saame ka nn paigalindude osarännet.

Suviselt soojade ilmadega algas pääsukeste põhiränne juba augustikuul. Räästapääsukesi pesitses meil tänavu vast saja tuhande paari ringis. Nende salgad tegutsevad veel nähtavalt, aga koos septembrikuuga on nemadki läinud.

Suitsupääsukesed

Arne fotol näeme alumisel traadil istumas pika sabaga uhket isaslindu ja sellised  tunneme traatidel istuvatest suitsupääsukeste seast kindlasti ära. Pikad sabasuled näitavad isaslindude immuunsüsteemi tugevust, aga sabasuled peavad olema ka ühe pikkused. Erineva pikkuse korral võivad isendil olla kas parasiidid või organismis mingid vaegused. Ilusa sabaga linnud on tavaliselt ka paremad lendajad, mille järgi hindavad varakevadel emaslinnud oma parneri valikul.

Suitsupääsukestel ei lähe just väga hästi. Hääbunud on taludes loomapidamine ja nii on putuktoidulased sunnitud omale uusi elukohti otsima, aga pesitses neid ikka veel rohkem kui räästapääsukesi. Meil pesitsenud linnud alustasid oma rännet lõuna poole vast nädala eest, aga ränne kestab septembri lõpuni. Põhja pool pesitsenud läbirändureid kohtame veel oktoobrikuu alul, aga kõik oleneb muidugi ilmadest. Viimasteks lahkujateks jäävad hilisemate pesitsejate noorlinnud, kuid vähestel neist ei pruugi rändetung välja areneda ning nad on nälja tõttu määratud hukule.

Pääsukesed roostikus

Suitsupääsukesed rändavad päevasel ajal ja päris suurte salkadena, aga ööbitakse roostikes, kus suitsupääsukestele pakuvad seltsi ka räästapääsukesed.

Toiduks jahivad pääsukesed rändel kärbseid, erinevaid sääski, kiile ka liblikaid ja muidugi septembrikuul  arvukaid ämblikke.