Teder        Tetrao tetrix

Tetrede arvukus on viimase poole sajandiga oluliselt vähenenud ja seda kogu Euroopas.

Eestis on tedred paiksed linnud. Sügis tähendab tetredele muutuste aega. Suvel toituti ja liiguti peamiselt maapinnal, kus emaslind üksikvanemana oma pesakonna üles kasvatas ja augustikuus pojad iseseisvusid. Sulgimise lõppedes hakkavad nii vana- kui noorlinnud maapinnal metsamarjadest ja putukatest toitumiselt üle minema talvisele kasepuude pungadest toitumisele.

Metsateedel liigeldes võime praegusel ajal kokku sattuda kolme-neljapealiste tedresalkadega teekruusa pugusse nokkimas või ka tedrekukkede kudrutamist kuulda väljaspool mängupaiku. Sügisese mänguaja kõrgaeg jääb oktoobrisse, kuid kanad kukkede mänguga eriti ei liitu. Tedrekukkede sügisest mängu seostatakse päeva pikkusega, sest septembris ja kevadel märtsis jäävad nad suht sarnasteks. Lisaks suurenevad kukkedel punased gonaadid ja selline kehaline muutus kutsub esile mängukäitumise. Laupäeval kukel veel sellist muutust ei märganud.

Tedrekana

Männimetsa alustaimestikuga sulandub tedrekana sulestik hästi, sest seal käivad tedred veel marju otsimas. Sulestikus paistab palju erinevaid pruune toone, mis kirjatud hallide ja mustade vöötide ning tähnidega. Rinnasulestikus veidi roostepunast, aga muidu vöötidega kirjatud sarnaselt tedrekana sabale. Kaalu võiks emalinnul olla kuni kilo. Tänavuste noorlindude sulestik sarnaneb juba emaslinnu omale, aga isegi suuruselt ei ole nad enam märgatavalt pisemad.

Tedrekuked on peale sulgimist septembrist kuni juunini mustas hundsulestikus ja seal võis märgata ka metalset läiget. Tedrekuke saba paistab lehvikuna avatult lüürakujulisena, aga sellest on meil pigem põhjust varakevadel arutleda. Mustasulised kuked oma tumepruunide tiivapealsetega, millel hakkab silma valge vööt, kuid kaaluvad emaslindudest kuni poole rohkem ehk ligi poolteist kilo.

Lendutõusul hakkab silma lindude valge tiivavööt ja ega linnud vaikselt seisvast vaatlejast kaugele ei lenda.