Läksin vaatama, kas hõbehaigur on veel Mõdriku tiigil toimetamas

Hõbehaigur       Egretta alba

Lõunapoolse levilaga hõbehaigrud muutusid meie looduses sagedasemateks veerand sajandi eest. Mittepesitsevaid linde võisime kohata juulist septembrini Häädemeeste rannikul ja Silma looduskaitsealal. Veidi hiljem juba  sisemaal Aardla poldril, Võrtsjärve roostikes, Ilmatsalus… Esimest hõbehaigrupaari pesitsuskatset täheldati Tartumaal Tüki küla hallhaigrukoloonias ja nüüdseks pesitsetakse sageli hallide liigikaaslaste kolooniate äärealadel. Läbisaamine paistab neil omavahel rahumeelne olevat kui kõigile toitu jagub.

Hõbehaigrud on lumivalge sulestikuga suured ja graatsilised linnud. Pikkust meetri jagu ja kaalu kuni poolteist kilo, aga tiibade siruulatus jääb alla pooleteise meetri. Väljaspool pesitsusaega on hõbehaigrute nokk kollane ja jalad määrdunult kollased ning neid peetakse Euroopa linnuiludusteks.

Septembris hulguvad hõbehaigrud päris laialt ringi.