Raudkull       Accipiter nisus

 

Raudkullide rände aegu kohtame sellist pilti, et põhjaranniku kõrgemate puude latvades passisid päevasel ajal kaks raudkulli üle mere saabuvaid värvuliste rändeparvi. Paraja vahemaaga passisid saaki kaks raudkulli, kuid üks teisest oluliselt suurem. Isegi tänavusuvine noor emaslind kaalub juba täiskasvanud isaslinnust umbes kolmandiku jagu rohkem ehk kuni kolmsada grammi. Lisaks sulestiku erinevustele hakkab silma ka emaslindude suurem tiibade siruulatus paarkümne sentimeetri võrra laiemana (sellised erinevused lihtsalt hakkavad silma).

Raudkull

Väiksemaid isaslinde peetakse välimuselt kenamateks: nende seljasulestik paistab ühtlaselt hallina, tema põsed, küljed paistavad oranžikad ja seda tooni võime märgata ka rinnatriipudes.

Emane raudkull sarnaneb pigem kanakullile, kuigi jääb oluliselt väiksemaks. Tema seljasulestik paistab pruunikashallina ja alapool tumedate ristvöötidega, aga silma kohal paistab välja hele kulmutriip. Saba suhteliselt pikk ja kitsas ning sirge otsaga. Määramisel peab iseloomulikke tunnuseid tähelepanelikult jälgima.  

Jalad on ka noorlindudel kollased, sarnaselt vanalindudele, aga tänavuste noorlindude pruunim sulestik sarnaneb pigem emalindudele ja nende kõhualuse triibud paistavad selgemalt välja.

Saagijahil võime just rände aegu raudkulle koos märgata, sest nad ei ole omavahel suuruse tõttu toidukonkurendid, kui isalind jahib tihaste ja metsvintide suurust saaki, siis emalind püüab ka rästastest suuremaid linde.

Tänavu võis meie looduses pesitseda üle paari tuhande raudkulli paari ja noorlinnud ja mingi osa vanalindudest on juba lõuna suunas rännanud. Saabunud on põhja pool pesitsenud raudkullid ja nad saabusid koos päevasel ajal rändavate värvuliste parvedega ehk jälitades või põhjarannikul oodates oma saaklindude rändeparve.

 

Raudkull

Lennupildis paistavad raudkullide tiivad lühikeste aga laiadena ja pikka nelja või viie vöödiga saba, mis pikkuselt ületab linnu tiiva laiust.

Oma vaatluspaigas mõne puu ladvas või ka tehnilisel rajatisel istudes jätavad linnud saleda mulje. Lagedatel väljadel jahib oma saaki peamiselt emaslind kelle lennupilt selline: paar, kolm tiivalööki ja seejärel liuglemine ehk nii muudab emalind nii lennu kiirust kui kõrgust, sest vajub liuglennul madalamale, et põõsaste varjus ohvrit kiirelt rünnata.

Isaslinnud toimetavad saagijahil pigem metsaoludes ja seal paistab välja raudkullide hämmastav lennukiirus ja nende sööstud läbi puude avaldavad muljet.

Talve saabumisega liiguvad röövlinnud talilindudele mõeldud toidumajade ümbrusesse.