Pildistas LK team
Vihma leotanud lumel on jäljerida
Kährik ehk kährikkoer Nyctereutes procyonoides
Hilissügis on muutlike ilmadega. Idapoolses Eestis on lumikate, mujal sajab vihma ja vähemalt päeval on soojakraadid. Kährikud hulguvad ringi, pimeduse katte all siirdutakse toiduotsingutele, sest talveks kogutud rasvavarud kahanevad ringi hulkudes kiiremini. Kährikupaaril on urg kuhu päevasel ajal peituda ja ilmade külmenedes seltsis taliuinakusse jääda, sest koos on kindlasti soojem.
Kährikupaari elupaigad jäävad niskematesse leht- ja segametsadesse. Eelistatakse ojade, kraavide või jõgede kaldaalasid, järveäärseid või merelahtede roostikuid.
Kährik on jääl libisenud
Kährikute käpajäljed on rebaste omadest väiksemad ja ümaramad. Esikäpa jälg kuni viie sentimeetrine, aga tagumiste käppade jälg jääb umbes poole sentimeetri jagu lühemaks. Jäljerida paistab kährikutel veidi looklevana. Rahulikul kõnnil võib sammuvahe olla kuni pool meetrit. Lumes liigutakse sageli hüpetega ja siis asetatakse tagajalad esijalgade jälgedesse, sest nii on lihtsalt kergem liikuda.
Käpajälg sulavas lumes
