Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart
Ilm oli väga muutlik. Nädal algas sooja ja sajuse päevaga. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis esmaspäeval üle nelja kraadi ja lumi kadus keskpäevaks põldudelt. Lume kiirele sulamisele aitas kaasa sadanud vihm. Järgmisel ööl mõõdeti õhus külma enam kui -7 kraadi ja teed muutusid libedaks. Veelgi külmem oli kolmapäeva öö – minimaalne õhutemperatuur -10 °C ja samas lumikate puudus. Hommikune päikesetõus oli punastes toonides.
Kolmapäevane päikesetõus
Neljapäevaks ja reedeks läks ilm taas soojaks ja õhutemperatuur püsis ööpäevaringselt plusspoolel. Muld jõudis taliteraviljapõldudel pinnalt 3-4 cm sügavuseni üles sulada. Nädalavahetuseks muutus ilm tagasi külmaks. Laupäeva ja pühapäeva vahelisel ööl langes minimaalne õhutemperatuur ligi -11 kraadini, maapinna lähedal taliteraviljaorasel ligi -14 kraadini. Lumikate endiselt puudus. Pühapäeva hommikuks oli tugev hall maas.
Lumikatteta külm. Hall rüpsipõllul
Mulla külmumissügavuse alumine piir ulatus pühapäeva hommikuks taliteraviljapõldudel ligikaudu 15 sentimeetri sügavuseni, tiheda ristiku kamara all aga ainult mõne sentimeetri sügavuseni. Orase võrsumissõlme (s.o 3 cm) sügavusel mullas langes temperatuur põldudel -2,8 kuni -3,4 kraadini. Selline temperatuuri kõikumine, mulla sulamine pinnalt ja jälle külmumine on kahjulik taimedele, tekitades külmakergitusi, juurte jm kahjustusi. Pühapäeva hommikupoolikul esines päikesel halo – värvilised laigud, nn valepäikesed, kahelpool päikest.
Ebapäike
Pühapäeva hommikul loode-kagu suunaline kõrgetest pilvedest nn Noa laev
Laupäeval võis leida metsa all maapinnal kõdunevatelt lehtpuuokstelt valgeid nn haldjajuukseid. See loodusnähtus olevat seotud üdikulaadse seenega.
Jõgeval, 12.12.2016.
