Hallrästas         Turdus pilaris

 

Musträstas       Turdus merula

 

Kui lumi maapinda kattis, saabusid rästad viirpuudele marju sööma ja kohe-kohe saavad viirpuud marjadest tühjaks, sest pihlakad on lindude poolt juba ammu söödud.

Hallrästad on meie suurimad rästad ja nad liiguvad ringi seltsingutes. Lindude pikkust koos sabaga jääb veerand meetri ringi ja kaalu veidi üle saja grammi. Emas- ja isaslinnud kannavad sarnast sulestikku.

Linnul vesihall nii pea kui päranipuala. Seljasulestik tumepruun, kurgualune ja rind kollakad, mida kirjavad piki külgi ning rinda hästi nähtavad tähnitriibud. Must saba köidab samuti tähelepanu. Lennupildis märkame lindude valgeid alatiibu.

Hallrästaste talvine arvukus oleneb suuresti ilmastikust ehk sõltuvalt aastatest kolm- kuni viiskümmend tuhat isendit.

 

Musträstas ja viirpuumarjad

Talvitujaid võib meile jääda kuni kümne tuhande isendi ringis ja enamikus musta sulestikuga isaslinnud (hoolimata sellest näeme fotol emast musträstast).

Musträstaste emaslinnud on pruunika sulestiku ja tumeda nokaga, aga tuhmmusta sulestiku, kollase noka ja silmarõngaga isaslinnud on talvisel ajal hulga märgatavamad. Pika saba ja veidi sorakil tiibadega musträstad liiguvad hüpeldes, kehapikkust veerand meetrit ja kaalu saja grammi ringis.

Hallrästas arooniamarjaga

Osaliselt on rästastel veel söömata arooniate marjad.

Hallrästaste vaatlused: LINK

Musträstaste vaatlused: LINK