Pildistas LK team
Põdra jäljerida
Euroopa põder ehk põder Alces alces
Kõrvalistemas metsades võime Alutagusel märgata lumel põtrade jäljerida enne kui põdrad puhkama heidavad. Põdrad liiguvad nii üksikult kui ka väiksemates seltsingutes.
Suure pea, kongnina ja habemetuustiga põdrad on meie looduse suured ning majesteetlikud imetajad. Sellel metsaelanikul on hea haistmine ja kuulmine, kuid kesine nägemine. Kui täiskasvanud põdralehma kaal jääb veerand tonnist kõrgemaks, siis suure põdrapulli kaal võib küündida kuni poole tonnini ja vahel veidi rohkemgi.
Veebruaris peaksid kõik põdrapullid olema juba nudipäised ehk sarved maha heitnud. Oma talve veedavad pullid enamalt jaolt üksiklastena ja uusi sarvi hakatakse kasvatama aprillikuus.
Põder on puud koorinud
Talvisel ajal toitutakse peaasjalikult puhmarindes, kas nooremates männikutesv või vahel ka keskealistes kuusikutes, kuid kooritakse ka lehtpuid. Puud kooritakse võimsate esihammastega ja rebitakse laiade ribadena, sest tegu on mineraaliderikka toiduga. Suvega võrreldes on talvised toidukogused nö oksatoidule üle läinud täiskasvanud põtradel oluliselt kahanenud ja nüüd peab põder kõhutäiteks tarbima umbes puuda jagu söödavat.
Põdra puhke või magamisase
Päevaks siirduvad põdrad oma eluala rahulikumasse paika, et pikutades puhata ja mäletseda. Põder ei pea oma lamamisaset maapinnani kraapima, vaid räntsatab rahulikult lumele. Nii jätab põder ööpäevas lumele kümmekond kasukast kollakaks värvunud puhkamisaset ja sageli ka pabulahunniku, kas asemele või selle lähikonda.
Põdrajälg
